Personalirendiga tegelevad ettevõtted tegid Sotsiaalministeeriumile ettepaneku töölepingu seaduse muutmise kohta seoses tähtajalise töölepingu sõlmimise regulatsiooniga.
Kehtiv töölepinguseadus näeb ette, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Selliste põhjuste all mõistab seadus eelkõige töömahu ajutist suurenemist või hooajatöö tegemist.
Samas täpsustab seadus, kui tähtajaline tööleping on sõlmitud samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord 5 aasta jooksul, siis loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.
Kehtivast regulatsioonist ei ilmne, et renditöötaja puhul kohalduksid eelmainitust erinevad reeglid.
Renditöötaja all tuleb mõista isikut, kellel on rendiagentuuriga tööleping või töösuhe, mille eesmärk on lähetada töötaja ajutiselt töötama tema tööjõudu vajavasse ettevõttesse (kasutajaettevõtja). Kusjuures töötamine toimub sellisel juhul kasutajaettevõtja järelevalve ja juhtimise all.
Siinkohal on mõistetav, et kasutajaettevõtja jaoks oleks äärmiselt probleemne olukord, kus teistkordsel renditöötaja palkamisel samalaadsel tööl loetaks vastav leping juba tähtajatuks, kuigi töö iseloom on selgelt tähtajaline.
Võib arvata, et selline olukord paneb nii mõnegi ettevõtte loobuma renditöötaja palkamisest, mis omakorda tähendab aga seda, et selle võrra jääb ka inimesi tööhõivesse kaasamata.
Praeguses majandussituatsioonis on kahtlemata tervitatav iga algatus või tegevus, sh seadusemuudatus, mis aitab kaasa tööhõive parandamisele. Kõnealune ettepanek on kantud ka soovist suurendada tööhõivet täiendavate töölepingute sõlmimise soodustamise kaudu renditöö tegemisel.
Täpsemalt soovitakse täiendada töölepinguseaduse regulatsiooni (§ 9) nii, et seaduses oleks selgelt määratletud võimalus sõlmida renditöö tegijaga tähtajaline tööleping. Lisaks eelmainitud täiendusele soovitakse ka töölepingu seaduse § 10 täiendamist nii, et tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang ei tohiks kehtida renditöö tegemisel kasutajaettevõttes.
Eelmainitud muudatuste eesmärk on eelkõige välistada üheselt selline tõlgenduse võimalus, et renditöötajaga sõlmitud tähtajalist töölepingut käsitletaks ühel hetkel tähtajatuna. Selge ja üheseltmõistetav seaduse sõnastus julgustaks kahtlemata ettevõtjaid kasutama renditööjõudu, mille kaudu suureneks omakorda tööhõive.
Mainida tuleb kindlasti seda, et renditöö ei rahulda mitte üksnes ettevõtjate paindlikkusega seotud vajadusi, vaid rahuldab ka töötajate vajadust ühitada oma töö- ja eraelu. Seega looks vastav seadusemuudatus eeldused töökohtade loomisele ning tööturul osalemisele ja tööturule integreerimisele.
Tähtajalist tööd reguleerib ELis hetkel direktiiv 1999/70/EÜ, kuid see ei kohaldu ajutist tööjõudu vahendavatele ettevõtetele ning sellest ei tulene ka takistusi renditöö osas tähtajaliste töölepingute sõlmimisele ja pikendamisele.
Seega on tegemist siseriikliku otsusega, kas eelkirjeldatud viisil seadust muuta või mitte. Sellises olukorras on oluline, et asjaomased isikud avaldaksid vastavas küsimuses arvamust ja juhiksid seadusandja tähelepanu olulistele asjaoludele.
Ettepanekud ja arvamused seoses tähtajalise töölepingu regulatsiooniga on oodatud e-posti aadressile mart@koda.ee
