Analüütik: Rõivase arvutuskäik pensioni kalkuleerimisel pole täpne

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Magnus Piirits kirjutab uuringukeskuse veebis, et endise peaministri Taavi Rõivase arvutuskäik pensionireformist tuleneva sissetulekukaotuse kohta on ebatäpne.

"Solidaarsuse suurendamisest võidavad madalamat palka saavad inimesed, "kirjutab Piirits Praxise kodulehel. "2015. aasta andmete põhjal aitaks solidaarsuse suurendamine umbes 70 protsendil inimestel esimese samba pensionit suurendada. Umbes 22 protsendile inimestele toob seadusemuudatus kaasa esimese samba osa vähenemise. Solidaarsuse suurenemine võib kõige negatiivsemalt mõjutada inimesi, kes pole teise sambaga liitunud, aga teenivad keskmisest kõrgemat palka ja töötavad pikalt perioodil, mil esimese samba pension sõltub eelkõige tööstaažist. Kui sama inimene ei oleks pidanud liituma teise sambaga, siis kaotaks ta oma 2050. aasta esimese samba pensionist 74 eurot ehk 4,8 protsenti, mitte peaaegu 12 protsenti, nagu Taavi Rõivase arvutustest võib järeldada. Selle probleemi lahendamiseks on võimalus liituda 1970.–1982. aastal sündinutel teise sambaga, et koguda sinna lisaks täielikult palgaga seotud vara."

"Rõivas kasutas näitena kahte inimest, kes mõlemad lähevad pensionile aastal 2050," viitas Piirits Rõivase arvutustele, mille järgi kaotavad keskmisest kõrgema palgaga inimesed pensionireformi tõttu tulevikus osa esimese samba pensionist. "Üks näiteinimene teenib kogu elu jooksul 1,2-kordset keskmist palka ja teine kahekordset keskmist palka. Ta [Rõivas] leidis, et 1,2 keskmist palka teeniv inimene kaotab 2016. aasta baasosa ja aastahinde väärtuses 44 eurot ja kahekordse keskmise palga saaja juba 220 eurot kuus. Kui võtta see arvutus aluseks, kaotaks kahekordse keskmise palga saaja seega tervelt 37 protsenti oma esimese samba pensionist."

"Pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse aspektist muudetakse pensionide indekseerimist," selgitab Piirits. "Pensioniindeksist oleneb baasosa ja aastahinde väärtuse kasv. Aastal 2023 hakkab indeks sõltuma ainult sotsiaalmaksu laekumisest, mis omakorda oleneb palkadest ja töötavate inimeste hulgast – praegu oleneb 80 protsenti sotsiaalmaksu laekumisest ja 20 protsenti hindade kasvust. Lisaks sõltub alates 2021. aastast pensioniindeks pensionäride arvust. Seega sõltub pensioniindeks sissemaksetest ehk sotsiaalmaksust ja väljamaksetest ehk pensionäride arvust."

Kuna pensionisüsteemi reformid on pikaajalise mõjuga, tuleb muudatused Piiritsa sõnul hoolikalt läbi kaaluda. See tähendab, et ka muudatuste võimalikku mõju peaks hindama tuleviku tingimusi arvesse võttes ja nii ei ole kohane kasutada tänaseid numbreid ja tingimusi tuleviku muudatuste mõju hindamiseks.

"Nagu Taavi Rõivas ka oma arvutuses on kirja pannud, siis baasosa kasvab kiiremini kui aastahinne, ja seda peab ka arvesse võtma," märgib Piirits. "Kui inimene on liitunud teise sambaga, siis peaks tähelepanu pöörama ka teise samba osale. Kuna esimese samba arvelt läheb 4 protsenti teise sambasse, siis kindlustusosaku arvutamisel võetakse arvesse esimesse sambasse minev sotsiaalmaks ehk 16 protsenti (20% – 4% = 16%).

"Võtame näiteks ühe inimese, nimetame teda Mardiks," kirjutab Piirits. "Mart on sündinud 1983. aastal, ta on kohustuslikus korras liitunud teise sambaga ja läinud tööle 22-aastaselt ehk aastal 2005. Prognooside järgi peaks ta minema pensionile aastal 2050. Seega töötaks Mart järjest 45 aastat. Oletame, et Mart saab terve elu 1,2-kordset keskmist palka ja seega saab aastas 0,96 kindlustusosakut, sest 16%/20% = 0,8 ja 1,2 * 0,8 = 0,96. Seega saaks Mart aastal 2050 esimesest sambast reformi tulemusena 15 eurot rohkem pensioni ehk protsendi rohkem kui praeguse süsteemiga."

"Kahekordse keskmise palga saaja saaks pärast pensionireformi 1,6 kindlustusosakut aastas ja tema kaotab uue süsteemiga. Erinevus tuleb 2050. aastal prognooside järgi küll 222 eurot, kuid protsentuaalselt on see erinevus 12 protsenti ehk esimesest sambast saaks kahekordset keskmist palka teeniv inimene tulevikus 12 protsenti vähem pensioni kui praeguse süsteemiga. Kui võtta arvesse ka teise samba pension, on protsentuaalne erinevus veelgi väiksem, sest praegu pakutud reformiga pikeneb oodatava eluea pikenedes teise sambasse kogumise periood," selgitab Piirits. "Kuna tööstaaži tagasitoomine suurendab pensionisüsteemi solidaarsust, siis on paslik vaadata sama inimese pensioni suurenemist esimesest sambast pensionisüsteemi reformi mõjul, kui inimene teenib terve elu 0,5-kordset keskmist palka. Eurodes võidaks see inimene täpselt sama palju, kui kaotab kahekordse keskmise palga saaja ehk 222 eurot, mis teeb protsentuaalseks erinevuseks 0,5-kordse keskmise palga saajal 24 protsenti."

Piiritsa sõnul on kolm olulist asja, mida pensionireformi kohta teada. Esiteks: pensionireformi muudatused mõjutavad ainult esimest sammast ehk palgaga seotus jääb teises sambas kehtima. Esimese samba baasosa hakkab moodustama praeguse süsteemiga 40 protsenti, kindlustusosak 30 protsenti ja II sammas 30 protsenti kogu pensionist.

Teiseks: täielikult tööstaažiga seotud põlvkond läheb pensionile alles aastal 2090.

Kolmandaks: pensionisüsteemi reformid on pikaajalised ja seega peab nende tegelikku mõju hinnates analüüsima mitte ainult tänaseid tingimusi, vaid ka tulevikus toimuvaid muutusi.

Pärnits lisab, et tema arvutustes ei ole arvestatud pensioniindeksi muutmisega seotud mõju. Pensioniindeksi muutmine muudab ainult protsentuaalseid erinevusi. Kui pensioniindeks kasvab muudatuste tõttu kiiremini, siis protsentuaalsed erinevused oleksid väiksemad, aga kui kasvab aeglasemalt, siis suuremad.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll