Avaldati Eurofoundi 2016. aasta aruanne “Muutused tasustamis- ja premeerimissüsteemides” (“Changes in remuneration and reward systems”). Aruanne uurib erinevaid põhipalka täiendavaid tasustamissüsteeme riikide ja sektorite lõikes ELis ja Norras.
Täiendavad tasustamissüsteemid on näiteks tulemuspõhine palk, kasumi jagamine, eelnevate saavutuste põhine palk ja mitterahalised hüved. Aruanne annab ülevaate, kuidas on süsteemid riigiti reguleeritud, millises ulatuses on need integreeritud kollektiivlepingutesse ja millised on sotsiaalpartnerite vaated.
Uuringu tulemused näitavad, et 62% Euroopa asutustest kasutab mingit tüüpi muutuvpalka ja selle kasutamine on levinud kõigis liikmesriikides, moodustades tüüpiliselt 5-10% palgast.
Eestis on muutuvpalga osakaal palgas tunduvalt suurem, moodustades keskmiselt 20%. Erasektori asutused (eriti suured) kasutavad neid meetmeid palju enam kui avaliku sektori asutused (eriti väiksed), samuti on need levinumad IKT-, finants- ja kindlustussektorites.
Keskealised ja mehed saavad enam lisatasusid kui naised ja nooremad töötajad.
Lisatasud pakuvad asutustele paindlikkust, sest neid on lihtsam kohandada vastavalt majanduslikule olukorrale ning need võivad aidata töötajaid ligi meelitada ja hoida.
Riiklikud seadusandlused tihti soosivad täiendavaid tasustamis- ja premeerimissüsteeme, samas ELi regulatsioonidel on selles valdkonnas vähe mõju. Praxis panustas töösse Eurofoundi võrgustiku liikmena, koostades Eesti kohta ülevaate.
