Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) avaldas uuringu "Petturlike töövormide uurimine Euroopa Liidus". Töösse panustasid ka Praxise analüütikud Eurofoundi riiklike korrespondentide võrgustiku liikmena, andes ülevaate olukorrast Eestis.
Kuivõrd teema on väheuuritud, petturlikke skeeme on keeruline defineerida ja veel keerulisem tuvastada ning puudub ülevaatlik statistika, siis annabki Eurofound esmase ülevaate, millised skeemid on Euroopas levinud ning milliseid meetmeid kasutatakse nende ennetamiseks, tuvastamiseks ja leviku takistamiseks.
Petturlike töövormide (fraudulent contracting of work) defineerimine on nende keeruka ja varjatud olemuse tõttu raske ülesanne. Uuringu raames defineeriti neid kui olukordi, kus on sõlmitud juriidiliselt korrektne töö- või teenuse osutamise leping, kuid praktikas ei vasta töö iseloom või kokkulepe valitud lepingule ehk valitud töövormi taha on peidetud tegelikult teistsugune töövorm, üldiselt eesmärgiga teenida seeläbi mingit kasu. Siia alla kuulub ka näiteks Eestis palju kajastust leidnud skeem, mille raames ettevõte ostab äriühingult sisse näiteks juhtimise või konsultatsiooni teenust (mille pealt ei tule tööjõumakse tasuda), kuid tegelikkuses on tegu puhtalt juhatuse liikme ülesannete täitmisega, mis peaks olema reguleeritud töö- või juhatuse liikme lepinguga ning eeldab ka tööjõumaksude tasumist – ehk teenuse osutamise lepinguga varjatakse tegelikku töölepingule vastavat tööd.
Eurofoundi uuringu tulemused näitavad, et kõige enam kasutataksegi petuskeeme vabakutseliste ja ka iseendale tööandjate poolt, aga levinud on ka skeemid tähtajaliste töölepingutega ja töötajate lähetamisega. Vähem, kuid siiski leidub probleeme näiteks renditöö ja hooajatööde puhul, valveaja kasutamises, praktika raames. Selgus ka, et mõningate töövormide puhul on nende väärkasutamine eriti levinud teatud sektorites – ehitussektoris töötajate lähetamine, teenuselepingud; turismi- ja toitlustussektoris aga praktika ja hooajatöö.
Uuring toob esile, et ühest küljest on petturlike töövormide kasutamine levinud, kuna pealtnäha annab see osapooltele mitmeid eeliseid, sealhulgas kokkuhoid tööjõumaksudelt ja seeläbi konkurentsieelis teiste ettevõtete ees; väiksem vastutus tööohutuse- ja töötervishoiu eest (näiteks lähetamise skeemide korral). Teisest küljest aga on need levinud ka seetõttu, et neid on võimalik kasutada – peamiselt seetõttu, et seadustes on augud ning skeemide endi tuvastamine on keeruline nii nende olemuse kui ka piisavate kontrollimehhanismide puudumise tõttu. Kuna petturlike töövormide rakendamine mõjub negatiivselt ettevõtete vahelisele ausale konkurentsile, riigi sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkusele ning tegelikkuses ka töötajate töötingimustele ja sotsiaalkaitsele, siis on oluline nende tuvastamine ja leviku takistamine. Selleks on riigid asunud korrastama seadusandlust, panustama rohkem järelvalvele ja kontrollimisele ning korraldavad ka teavituskampaaniaid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka tööandjatele.
Aruandega on võimalik tutvuda siin.
Eurofoundis on peagi valmimas ka teine aruanne, mis sisaldab põhjalikumaid ülevaated mõnede riikide kohta sel samal teemal. Praxis panustab ka sellesse projekti, kirjeldades Eesti juhtumeid.
