Igaühe elus on asju, mida saab ise muuta ja mida ei saa ise muuta. Me võime õppida uue oskuse või kohandada käitumist, kuid me ei saa näiteks valida enda vanust või kaotada puuet. Kui meie endi poolt mittemuudetavad asjaolud saavad töö juures põhjendamata takistuseks, on tegemist inimese põhiõiguste rikkumise ehk diskrimineerimisega.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta sõnul võib tööle soovija olla näiteks väga hea pagar ja teistest kandidaatidest paremini küpsetada, kuid ikkagi tööst ilma jääda, sest tal on liikumispuue. See on inimese töötamise takistamine puude tõttu ehk põhiõiguse rikkumine.

Miks on vähenenud töövõimega inimeste hõive oluline?

Vähenenud töövõimega inimeste hõive puudutab meid kõiki. Töötaja vaatevinklist tagab töö majandusliku sõltumatuse ja võimaldab eneseteostust. Tööandja jaoks on see võimalus leevendada tööjõupuudust ja leida pühendunud töötajaid. Kohalike omavalitsuste ja riigi jaoks on tööhõive otseselt seotud sotsiaalse sidususe, rahvatervise ja makstavate maksudega – mida rohkem on inimesed rakendatud, parem on kõigil ja seda jõukam on ühiskond. Seega on vähenenud töövõimega inimeste töötamisest võita nii üksikisikul, ettevõtetel kui ka riigil tervikuna.

Vastuoluline statistika

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel suhtuvad 77% inimestest vähenenud töövõimega kolleegidega koos töötamisse hästi. Samas märgivad uuringus 68% vastanutest, et vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega. Vastuolulisel kombel on seega samal ajal kõik hästi ja võimutsevad eelarvamused.

Pakosta hinnangul on eelarvamuste taga sageli lihtsalt teadmatus. Inimesed kardavad tundmatut ja ei kujuta ette toimivaid lahendusi, mis sageli on lihtsad ja loogilised.

Eelarvamustele kui probleemile viitab ka Katri Mandel magistritöös "Tööandja suhtumine ja valmisolek tööhõivereformi rakendamisel" (2016), kus toob välja, et tööandjate silmis tähendab vähenenud töövõimega inimeste palkamine lisanduvaid kulusid. Erinevates uuringutes kinnitatakse, et tööandjad on huvitatud vähenenud töövõimega inimeste palkamisest, aga reaalsuses seda siiski ei tehta.

Samas teadustöös tuuakse ka välja, et vähenenud töövõimega inimese värbamise kogemusega tööandjad on avatumad neid ka tulevikus kollektiivi kaasama. Kogemust omavad tööandjad tunnistasid, et esimesel korral arvasid nad end võtvat suurt riski, kuid rahunesid nähes, et töötaja saab ülesannetega hakkama ning on kolleegide seas aktsepteeritud.

Võrdsete võimaluste voliniku hinnangul on vahel takistuseks ka kolleegide suhtumine. Inimesed tunnevad kadedust, sest puudega töötajal on näiteks lühem tööpäev või talle spetsiaalselt kohandatud töökoht, mis vastab täpselt tema vajadustele. Kõrvaltvaataja peab aga leppima standardlahendusega. "Tööandja kohustus on sellises olukorras selgitada kollektiivile kõigi põhiõigusi ja miks on mõnel töötajal vaja eriabi või teistest erinevat töökohta," kirjeldas Pakosta väljapääsu.

Miks palgata vähenenud töövõimega inimene?

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel nõustus 79% elanikest, et vähenenud töövõimega inimesed suudavad ja tahavad töötada.

Erivajadustega inimese kollektiivi kaasamine on mitmel moel kasulik. Reeglina on vähenenud töövõimega inimesed väga lojaalsed ja püsivad pikalt ühel töökohal. Nad on kõrge tööeetikaga, täpsed ja kohusetundlikud. Töökeskkonna ülevaatamine vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks võib viia ka efektiivsemate ja töötajasõbralikumate lahendusteni terve kollektiivi jaoks.

Lisaks saab taotleda läbi Töötukassa vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu hüvitamist, palgatoetust ning koolituskulude hüvitamist.

"Tänapäeval on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine kollektiivi ka positiivne sotsiaalne sõnum organisatsiooni klientidele ja koostööpartneritele," täiendas Pakosta loetelu.

Mida diskrimineerimise korral ette võtta?

Põhiõigused on Eestis seadusega kaitstud. Kui inimest ei võeta tööle, edutata, lubata töölähetusele vähenenud töövõime tõttu (ja seda ei takista proportsionaalne või vääramatu põhjus), siis rikutakse võrdse kohtlemise seadust.

Diskrimineerimise ohvriks sattunud inimene saab pöörduda enda kaitseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Kõige lihtsam on saata asjaolude kirjeldus aadressile avaldus@volinik.ee. Volinik seisab selle eest, et kõikidel oleks võrdsed võimalused õppida ja töötada.

Tööandja, kes kaalub vähenenud töövõimega inimese värbamist, saab infot ja toetust Töötukassast.