Euroopa Komisjoni hinnangul on tööjõu tootlikkus on Eestis suhteliselt madal, selle põhjuseks on vähesed investeeringud kõrge lisandväärtusega sektoritesse ning nõrk uurimis-, arendus- ja innovatsioonisüsteem.
Väljaspool tõmbekeskusi Tallinnat ja Tartut on tööpuudus jätkuvalt suhteliselt kõrge, 2013. aastal oli näitaja 9,3 protsenti sealsest tööjõust. Selle põhjus on tootmise osaline iganemine, märgib komisjon Euroopa Liidu kasvustrateegia raames koostatud vahearuandes Eesti kohta.
2013. aastal langes Eesti teadus- ja arendustegevuse osa SKP-st alla Euroopa Liidu keskmise 2 protsendi taseme. Eriti teravalt kukkus ärisektori teadus- ja arendusinvesteeringute maht, kus langus võrreldes 2012. aastaga oli 0,4 protsendipunkti 0,8 protsendile; eelnevatel aastatel oli põhiline teadus-arenduskulu ühekordsed investeeringud põlevkiviuuringutesse ja -tehnoloogiasse. See näitab, et ärisektoris tegelevad teadus-arendustegevusega vaid vähesed ettevõtted, mis kajastub ka asjaolus, et Eesti innovatsioonitase jääb alla Euroopa Liidu keskmise, märgib komisjon.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõttete ligipääs rahastusele on komisjoni hinnangul jätkuvalt hea ning edukaimad meetmed on Kredexi ärilaenugarantiid ja krediidikindlustus. Samuti on riik teinud mõningaid edusamme varase faasi rahastuse kättesaadavaks tegemisel, laiendades finantsinstrumentide kättesaadavust ning toetades riskikapitalistide tegevust.
Intellektuaalse omandi turundamisega on jätkuvalt probleeme, märgib komisjon. Ehkki muuhulgas on Eesti ülikoolide osas edukalt käivitatud süsteem, kus baasrahastuse arvestamisel võrdsustatakse patenditaotlus kahe baasrahastusühikuga ning registreeritud patent kolme ühikuga, on intellektuaalse omandi turustamisest saadud tulu suhteliselt marginaalne. Eestis on jätkuvalt keerukas ühenduda suurte rahvusvaheliste intellektuaalse omandi turundamise võrgustikega ja turustamise eesmärgil kõrgetasemelise tööjõu leidmine.
Koostöö erasektori ning ülikoolide vahel on aeglaselt paranemas, selgub aruandest. Siiski jääb koostöö väikeseks; teadusasutuste kompetentsi ning erasektori vajaduste dissonentsi illustreerib komisjoni hinnangul hästi asjaolu, et 2013. aastal moodustas erasektorist tulnud rahastus vähem kui 5 protsenti ülikoolide kogurahastusest. Samas on innovatsiooniosakute süsteem suurendanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd ülikoolide ning kompetentsikeskusega, märgib komisjon.
