Aprillis said SHARE üleeuroopalise vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmava küsitlusuuringu viienda ja Eesti jaoks teise laine andmed kättesaadavaks teaduskasutuseks. Andmetest tuleneb, et Eesti vanemaealiste tööiga püsib kõrge, ent meil on ühtlasi üks kõrgemaid igapäevategevustes piiratud vanemaealiste osakaal ning mahajäämus eakate arvutikasutuses.
Eestit iseloomustab jätkuvalt üks kõrgemaid vanemaealiste tööhõiveid. Et vanuses 65–74 jätkavad töötamist üle 20% isikutest, annab märku meie paindlikust pensionisüsteemist. Üle 50-aastaste hulgas paistavad Sloveenia ja Itaalia kõrval madalaima tööhõivega silma Austria ja Luksemburg, kus mõju avaldab oluliselt madal naiste tööhõive.
Mõneti on kõrge tööiga vastuolus Eesti endiselt halbade tervisenäitajatega. SHARE uuringus osalevate riikide hulgas on Eestil üks kõrgemaid igapäevategevustes piiratute osakaal kõigis vanuserühmades. Eestile järgnevad Holland, Saksamaa ja Tšhehhi 50–64-aastaste hulgas, üle 75-aastaste hulgas aga Tšhhi järel Itaalia ja Iisrael. "Kuna me ei hiilga pikaealisusega võrreldes teiste riikidega, tuleks nii suure erinevuse põhjust vanusrühmades ja riigiti otsida sotsiaalsüsteemist, kus meil on puude kompenseerimine veel puudulikult välja arendatud. Samas on meie tegevuspiirangutega inimesed üle 50-aastaste hulgas igas vanuses võrreldes ülejäänud 15 SHARE riigiga ühed kõige suurema tööhõivega," kommenteeris uuringu teaduskoordinaator Luule Sakkeus. Ka Aktiivse Vananemise Indeksi analüütilises raportis juhitakse tähelepanu Eesti vanemaealiste madalale potentsiaalile, mis on seotud tervisega – tervelt elavate vanemaealiste arv on väike, meeste ja naiste elueavahe suur.
Üks murettekitavamaid tulemusi on Eesti hoogsalt arendatava e-riigi kontekstis 50+ vanuses inimeste oluline mahajäämus arvutikasutuses. 50–64-aastaste hulgas ei ole rohkem kui 10% inimestest kunagi arvutit kasutanud, mis on Sloveenia järel halvim tulemus, vanuse kasvades suurenevad osakaalud veelgi. See annab märku sellest, et loodavad e-teenused ei jõua tänasel päeval nendeni, keda need võib-olla kõige enam abistada suudaksid.
Mai kuus alustab koostöös Statistikaametiga SHARE Eesti 50+ uuringu uus küsitluslaine, mille käigus küsitletakse ligi 7000 inimest vanuses 50+. Uuringus küsitakse muutuste kohta tervisliku seisundi, töötamise või tööjätu ja igapäevase toimetuleku osas. Osalemiskutse saavad ka ligi 1400 50–54-aastast inimest, et oleks võimalik jälgida iga põlvkonna eripärasid meie üldises toimetulekus ja rahvastiku vananemisprotsessis.
Eestis viidi esimene SHARE 50+ uuring läbi aastatel 2010–2011. Käesolev uuringulaine on kolmas ning seda korraldavad Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut ja teised Tallinna ning Tartu ülikoolide instituudid, Tervise Arengu Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Statistikaametiga.
SHARE näol on tegemist üleeuroopalise uuringuga, milles osaleb kokku enam kui 66 000 inimest Euroopa riikidest ja Iisraelist. SHARE viiendas küsitluslaines osales kokku 15 riiki. Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu fond. Uuringu korraldajad tänavad kõiki neid ligi 6000 inimest peaaegu 4000 leibkonnast, kes on osalenud kahes eelmises SHARE Eesti 50+ uuringus.
