Erivajadusega noorte tööleasumine pärast hariduse omandamist kulgeb sujuvamalt, kui neid on selles osas nõustatud juba koolis, selgub esmaspäeval avaldatava uuringu tulemustest.
"Teiste riikide kogemuste järgi on erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamise parimaks aluseks üleminekuplaan, mis koostatakse ja viiakse ellu noore aktiivsel osalusel," ütles uuringu üks koostajatest Hanna-Stella Haaristo Poliitikauuringute Keskusest Praxis.
Haaristo selgitas, et üleminekuplaani võiks hakata koostama juba põhikoolis ning see peaks kirjeldama noore oskusi ja võimeid, läbitud praktikaid ning tööalaseid kogemusi, aga samuti ka tema puudest tingitud võimalikke piiranguid. Selline plaan kaardistaks noore võimed ja aitas lihtsamini leida talle sobiva töökoha, märkis Haaristo esmaspäeval uuringu järeldusi kirjeldades.
"Probleemiks võib osutuda see, kui noor siirdub koolist tööturule, aga need andmed ei tule temaga kaasa, takistades seega talle sobiva töö leidmist," rääkis Haaristo.
Samuti oleks sellistele noortele abiks, kui neil tekiks juba ameti- või kõrgkoolis käimise ajal usalduslik suhe töötukassaga, kes saaks neid siis operatiivselt abistada, märkis Haaristo. Hea oleks, kui tööturuteenuseid pakkuv töötukassa kõnetaks erivajadustega noorte sihtgruppi juba enne, kui noored hakkavad kutse- või kõrgharidusest tööle liikuma.
"Uuringust selgus, et erivajadustega noored pole sageli teadlikud töötukassa poolt pakutavatest võimalustest. Need, kel varasem kokkupuude töötukassaga puudus või oli olnud vaid põgus, olid enamasti ka pakutava suhtes negatiivsemalt meelestatud. Varasem tutvus töötukassa teenustega võimaldaks ennetada olukorda, kus erivajadustega noor pärast õpingute lõpetamist kaotab olulise võrgustiku koolist tööle siirdumise toetamiseks," ütles Haaristo.
Töötukassa tellis Praxiselt uuringut "Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte siirdumine koolist tööle", et välja selgitada, mis toetab ja mis takistab erivajadusega noortel pärast kooli lõpetamist töö leidmist. Uuring annab soovitusi, milline peaks olema töötukassa roll erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamisel ja millega tuleb arvestada neile teenuste pakkumisel.
Uuringu autorite hinnangul on haridussüsteemist tööturule sisenevad noored üks haavatavamaid gruppe tööturul, sest neil puudub töökogemus, nende tööotsimise oskused on tagasihoidlikumad ning töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemisjärgus. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noored vajavad sageli oma terviseseisundi tõttu töö otsimisel ja tööl käimisel ka lisaabi. Erivajadustega noorte igakülgseks abistamiseks ja toetamiseks on oluline teada, millised on praegu peamised takistused nende koolist tööle siirdumisel, ning töötada välja lahendused nende takistuste ületamiseks.
"Uuringust saime kinnitust, et oleme õigel teel. Mobiilne nõustamine kutse- või kõrgkooli lõpetavatele erivajadustega noortele, millega tänavu alustame, valmistab noori ette tööotsinguteks ning tutvustab neile tööturu olukorda, piirkonna tööandjate võimalusi ja töötukassa töölesaamist toetavaid teenuseid. Samuti pakume sellest aastast tööandjatele nõustamist ja koolitusi vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töö korraldamise teemadel, suurendamaks nende valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi, sealhulgas noori," ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal pressiteate vahendusel.
Liimal lisas, et uuringu soovitustest on töötukassale väga tähtis ka see, et koolis kogutud teave noore oskuste ja võimete kohta kaduma ei läheks ning oleks vajadusel kättesaadav ka töötukassale noore tööle aitamisel. Samuti peab töötukassa vajalikuks mõelda, kuidas jätkata noorte toetamist pärast tööle asumist, et nad töökohal püsiksid.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin..
