aastaaruanne 2017
Kolmapäev, 24. Jaanuar
 

Erivajadustega noorte töölesaamisel aitab varane nõustamine

Erivajadusega noorte tööleasumine pärast hariduse omandamist kulgeb sujuvamalt, kui neid on selles osas nõustatud juba koolis, selgub esmaspäeval avaldatava uuringu tulemustest.

"Teiste riikide kogemuste järgi on erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamise parimaks aluseks üleminekuplaan, mis koostatakse ja viiakse ellu noore aktiivsel osalusel," ütles uuringu üks koostajatest Hanna-Stella Haaristo Poliitikauuringute Keskusest Praxis.

Haaristo selgitas, et üleminekuplaani võiks hakata koostama juba põhikoolis ning see peaks kirjeldama noore oskusi ja võimeid, läbitud praktikaid ning tööalaseid kogemusi, aga samuti ka tema puudest tingitud võimalikke piiranguid. Selline plaan kaardistaks noore võimed ja aitas lihtsamini leida talle sobiva töökoha, märkis Haaristo esmaspäeval uuringu järeldusi kirjeldades.

"Probleemiks võib osutuda see, kui noor siirdub koolist tööturule, aga need andmed ei tule temaga kaasa, takistades seega talle sobiva töö leidmist," rääkis Haaristo.

Veel samal teemal

Samuti oleks sellistele noortele abiks, kui neil tekiks juba ameti- või kõrgkoolis käimise ajal usalduslik suhe töötukassaga, kes saaks neid siis operatiivselt abistada, märkis Haaristo. Hea oleks, kui tööturuteenuseid pakkuv töötukassa kõnetaks erivajadustega noorte sihtgruppi juba enne, kui noored hakkavad kutse- või kõrgharidusest tööle liikuma.

"Uuringust selgus, et erivajadustega noored pole sageli teadlikud töötukassa poolt pakutavatest võimalustest. Need, kel varasem kokkupuude töötukassaga puudus või oli olnud vaid põgus, olid enamasti ka pakutava suhtes negatiivsemalt meelestatud. Varasem tutvus töötukassa teenustega võimaldaks ennetada olukorda, kus erivajadustega noor pärast õpingute lõpetamist kaotab olulise võrgustiku koolist tööle siirdumise toetamiseks," ütles Haaristo.

Töötukassa tellis Praxiselt uuringut "Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte siirdumine koolist tööle", et välja selgitada, mis toetab ja mis takistab erivajadusega noortel pärast kooli lõpetamist töö leidmist. Uuring annab soovitusi, milline peaks olema töötukassa roll erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamisel ja millega tuleb arvestada neile teenuste pakkumisel.

Uuringu autorite hinnangul on haridussüsteemist tööturule sisenevad noored üks haavatavamaid gruppe tööturul, sest neil puudub töökogemus, nende tööotsimise oskused on tagasihoidlikumad ning töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemisjärgus. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noored vajavad sageli oma terviseseisundi tõttu töö otsimisel ja tööl käimisel ka lisaabi. Erivajadustega noorte igakülgseks abistamiseks ja toetamiseks on oluline teada, millised on praegu peamised takistused nende koolist tööle siirdumisel, ning töötada välja lahendused nende takistuste ületamiseks.

"Uuringust saime kinnitust, et oleme õigel teel. Mobiilne nõustamine kutse- või kõrgkooli lõpetavatele erivajadustega noortele, millega tänavu alustame, valmistab noori ette tööotsinguteks ning tutvustab neile tööturu olukorda, piirkonna tööandjate võimalusi ja töötukassa töölesaamist toetavaid teenuseid. Samuti pakume sellest aastast tööandjatele nõustamist ja koolitusi vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töö korraldamise teemadel, suurendamaks nende valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi, sealhulgas noori," ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal pressiteate vahendusel.

Liimal lisas, et uuringu soovitustest on töötukassale väga tähtis ka see, et koolis kogutud teave noore oskuste ja võimete kohta kaduma ei läheks ning oleks vajadusel kättesaadav ka töötukassale noore tööle aitamisel. Samuti peab töötukassa vajalikuks mõelda, kuidas jätkata noorte toetamist pärast tööle asumist, et nad töökohal püsiksid.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin..

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid 23.01.2018

    Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringus ...
    Loe edasi..

  • Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine 22.01.2018

    Tööinspektsiooni töötervishoiu talitus korraldas tööandjate hulgas küsitluse, mille fookuses oli naiste töötamise võimalused neis ametites, kus tavapäraselt töötavad mehed. Ettevõtete valikul keskenduti eelkõige nendele ...
    Loe edasi..

  • Puhkusegraafiku koostamise meelespea 17.01.2018

    Puhkusegraafiku koostamine on nõue, aga teisalt võimalus ettevõtte tegevusi, tootmisprotsesse planeerida.Töölepinguseadus näeb ette, et igal töötajal on õigus saada aastas põhipuhkust 28 kalendripäeva, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Enamasti tööandjad arvestavad töötajate soove, kui aga töötaja tahab puhata aasta esimeses kvartalis ja graafik veel puudub, siis saab seda teha eranditult vaid tööandja nõusolekul.Puhkuse ajakava tuleb töötajatele tutvustada kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
    Loe edasi..

  • Tööjõupuudus on varsti meie kõigi probleem 17.01.2018

    Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab. Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmisel ...
    Loe edasi..

  • Miks mõnes töökohas on hea töötada, aga teises mitte 16.01.2018

    Tõenäoliselt oleme me kõik kas kliendi või töötajana kogenud, et organisatsioonid on erinevad. Ühes levib positiivne õhkkond, uued ideed ja teeme-ära-vaim, teises pinged, igavus või ebakompetentsus. Esmane hinnang võib olla, et see ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Regionaalhaigla
  • Denim
  • cash on
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252007  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
96  Koolitust
22953  Artiklit
52273  Registreerunud kasutajat
36064  Nädalakirja tellijat
33290  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017