Merit veebruar
Teisipäev, 28. Veebruar
 

Erivajadustega noorte töölesaamisel aitab varane nõustamine

Erivajadusega noorte tööleasumine pärast hariduse omandamist kulgeb sujuvamalt, kui neid on selles osas nõustatud juba koolis, selgub esmaspäeval avaldatava uuringu tulemustest.

"Teiste riikide kogemuste järgi on erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamise parimaks aluseks üleminekuplaan, mis koostatakse ja viiakse ellu noore aktiivsel osalusel," ütles uuringu üks koostajatest Hanna-Stella Haaristo Poliitikauuringute Keskusest Praxis.

Haaristo selgitas, et üleminekuplaani võiks hakata koostama juba põhikoolis ning see peaks kirjeldama noore oskusi ja võimeid, läbitud praktikaid ning tööalaseid kogemusi, aga samuti ka tema puudest tingitud võimalikke piiranguid. Selline plaan kaardistaks noore võimed ja aitas lihtsamini leida talle sobiva töökoha, märkis Haaristo esmaspäeval uuringu järeldusi kirjeldades.

"Probleemiks võib osutuda see, kui noor siirdub koolist tööturule, aga need andmed ei tule temaga kaasa, takistades seega talle sobiva töö leidmist," rääkis Haaristo.

Veel samal teemal

Samuti oleks sellistele noortele abiks, kui neil tekiks juba ameti- või kõrgkoolis käimise ajal usalduslik suhe töötukassaga, kes saaks neid siis operatiivselt abistada, märkis Haaristo. Hea oleks, kui tööturuteenuseid pakkuv töötukassa kõnetaks erivajadustega noorte sihtgruppi juba enne, kui noored hakkavad kutse- või kõrgharidusest tööle liikuma.

"Uuringust selgus, et erivajadustega noored pole sageli teadlikud töötukassa poolt pakutavatest võimalustest. Need, kel varasem kokkupuude töötukassaga puudus või oli olnud vaid põgus, olid enamasti ka pakutava suhtes negatiivsemalt meelestatud. Varasem tutvus töötukassa teenustega võimaldaks ennetada olukorda, kus erivajadustega noor pärast õpingute lõpetamist kaotab olulise võrgustiku koolist tööle siirdumise toetamiseks," ütles Haaristo.

Töötukassa tellis Praxiselt uuringut "Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte siirdumine koolist tööle", et välja selgitada, mis toetab ja mis takistab erivajadusega noortel pärast kooli lõpetamist töö leidmist. Uuring annab soovitusi, milline peaks olema töötukassa roll erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamisel ja millega tuleb arvestada neile teenuste pakkumisel.

Uuringu autorite hinnangul on haridussüsteemist tööturule sisenevad noored üks haavatavamaid gruppe tööturul, sest neil puudub töökogemus, nende tööotsimise oskused on tagasihoidlikumad ning töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemisjärgus. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noored vajavad sageli oma terviseseisundi tõttu töö otsimisel ja tööl käimisel ka lisaabi. Erivajadustega noorte igakülgseks abistamiseks ja toetamiseks on oluline teada, millised on praegu peamised takistused nende koolist tööle siirdumisel, ning töötada välja lahendused nende takistuste ületamiseks.

"Uuringust saime kinnitust, et oleme õigel teel. Mobiilne nõustamine kutse- või kõrgkooli lõpetavatele erivajadustega noortele, millega tänavu alustame, valmistab noori ette tööotsinguteks ning tutvustab neile tööturu olukorda, piirkonna tööandjate võimalusi ja töötukassa töölesaamist toetavaid teenuseid. Samuti pakume sellest aastast tööandjatele nõustamist ja koolitusi vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töö korraldamise teemadel, suurendamaks nende valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi, sealhulgas noori," ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal pressiteate vahendusel.

Liimal lisas, et uuringu soovitustest on töötukassale väga tähtis ka see, et koolis kogutud teave noore oskuste ja võimete kohta kaduma ei läheks ning oleks vajadusel kättesaadav ka töötukassale noore tööle aitamisel. Samuti peab töötukassa vajalikuks mõelda, kuidas jätkata noorte toetamist pärast tööle asumist, et nad töökohal püsiksid.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin..

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Tööpuudus kasvab töövõimereformi mõjul 27.02.2017

    Eelmise aasta neljandas kvartalis jätkus hõive langus ja töötute arvu suurenemine. Hõivatute arv alanes neljandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes tuhande inimese võrra. Palgatöötajate arv kahanes enam kui kasvas ettevõtjate hul ...
    Loe edasi..

  • Esimene aasta töövõimereformiga 22.02.2017

    Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest üle 100 000 on neid, kelle töövõime on vähenenud. Umbes 50 000 ei tee tööd, kuid neist omakorda pooled tahaksid tööle minna. Et pakkuda vähenenud töövõimega inimestele tööle saami ...
    Loe edasi..

  • Uute töövõimetusjuhtumite ennetamine vajab suuremat tähelepanu 21.02.2017

    Riigikontrollil valmis kontrolliaruanne riigi tegevustest töövõimereformi hindamisel. Töövõimereformi tegevused on suunatud praegu eelkõige tagajärgedega tegelemisele, ehk inimestele, kes on juba töövõimetud, Tööinspektsiooni a ...
    Loe edasi..

  • 23. veebruaril töötab Tööinspektsiooni infotelefon kuni kella 13.00 20.02.2017

    Neljapäeval, 23. veebruaril töötab Tööinspektsiooni infotelefon kuni kella 13.00. Tallinnas jääb vastuvõtt ära. 24. veebruaril on Tööinspektsioon suletud ja infoliin ei tööta. Küsimustega on võimalik pöörduda k ...
    Loe edasi..

  • Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt 20.02.2017

    Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad? Palgastatistika erinevustest parema kujutluspildi s ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toolepingu seadus
Töövahendid
Naljanurk


"Kuule, pole sind ammu näinud! Millega tegeled?" 
"Müün mööblit." 
"Ja tasub hästi ära?" 
"Üsnagi, ainult et korter jääb üha tühjemaks..."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28
« Veebruar 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 149
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • omniva
  • Skinest
  • virtuaalassistent
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
242469  Foorumi postitust
351  E-poe toodet
84  Koolitust
21163  Artiklit
50451  Registreerunud kasutajat
35018  Nädalakirja tellijat
32392  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2015