Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest üle 100 000 on neid, kelle töövõime on vähenenud. Umbes 50 000 ei tee tööd, kuid neist omakorda pooled tahaksid tööle minna.
Et pakkuda vähenenud töövõimega inimestele tööle saamiseks senisest paremat tuge, käivitas riik 2016. aasta jaanuarist töövõimereformi – töövõimetuspensioni asemel makstakse nüüd töövõimetoetusi ja pakutakse teenuseid.
Vähenenud töövõimega inimeste tööturuprogrammides osalemine (vaata graafikut)
Käivitunud töövõimereform tõi muutusi inimeste töövõime hindamisse. Töötukassa hindabki nüüd hoopis inimese säilinud võimet teha tööd, mitte enam seda, mida ta ei suuda teha. Tihtilugu tõstab võimekust vajalik abivahend, mille aitab muretseda riik.
"Töötukassa abiga on aasta algusest tööd otsinud ehk olnud töötuna registreeritud iga kuu üle 5000 vähenenud töövõimega inimese, koolitust on alustanud neist ligi 2000 ja tööpraktikat 750 vähenenud töövõimega inimest. Karjääri ja tööotsingute nõustamisele lisaks on need inimesed sageli vajanud ka psühholoogilist, võla- või sõltuvusnõustamist – kokku ligi 600 juhul. Aasta esimese kümne kuuga sai 515 inimest tööle palgatoetusega ja 156 inimest tugiisikuga. Uutest teenustest oleme vähenenud töövõimega inimestele kõige rohkem pakkunud tööalast rehabilitatsiooni – teenusel osalemist on alustanud pea 650 inimest. Ka tööandjate nõustamise ja teavitamise teenus on hästi vastu võetud," tegi tööhõivereformi esimese aasta kokkuvõtteid töötukassa juhatuse liige Pille Liimal.
Abivahend avitab
Elektrooniline lühisõnumite salvestaja, kõnelev sise- ja välistermomeeter, ekraanilugemistarkvara JAWS, kõnelev rahatester ja vererõhuaparaat, märgistaja Penfriend, vibratsiooniga kell, kaasaskantav printer, sülearvuti – need on abivahendid, tänu millele sai Tartus oma pimemassaažisalongi avada nägemispuudega mees. Lisaks sai salongis tööd ka tema nägemispuudega abikaasa. Oma firmaga alustada aitasid tal ka töötukassa kaudu saadud koolitused: ettevõtluskoolitus vaegnägijatele, massaaži- ja tööohutuskoolitus. Lisaks kasutab ta ka töölesõidu toetust, kuna teeb tööd vahel Tallinnas.
Peale nende teenustele toetab töötukassa vähenenud töövõimega inimesi veel paljude teenustega, nagu tööpraktika, psühholoogiline ja kogemusnõustamine, töökoha kohandamine, kaitstud töö.
Tugiisik toetab
Töötukassa pakub vähenenud töövõimega inimesele teenuseid juba enne, kui inimene tööle on saanud. Nii on võimalik töövestlusele minnes endale töötukassa kaudu appi kutsuda tugiisik, kes aitab täpselt aru saada töö tingimustest, töötaja õigustest ja kohustustest. Tugiisik võib olla tööle kandideerija tuttav, kolleeg või töötukassa soovitatud inimene ning ta võib abiks olla ka esimestel tööpäevadel, väljaõppel ja koolitustel. Vajaduse korral saab kasutada tugiisiku abi kuni 1000 tundi aastas ning töötukassa maksab tugiisikule töötasu, 2016. aastal on see 2,56 eurot tunnis.
Enesekindlust ja motivatsiooni töökoha leidmisel aitab suurendada ka selline teenus nagu tööalane rehabilitatsioon, mis peale psühholoogiliste takistuste aitab näiteks õppida kasutama abivahendeid ning parandama liikumisoskust või kõnet. Seda teenust saab töötukassa pakkuda aasta jooksul ja kuni 1800 euro eest.
Vaimupuue ei välista
Tavainimesel on ehk lihtsam mõista, kuidas tööpaiga kohandamise ja abivahendite toel saab suurendada füüsilise puudega inimeste tööhõivet. Kuid ka vaimupuudega inimestel on võimalik teha lihtsamaid töid, nii usuvad Põlvamaa Maarja Küla töötajad. 15 tegutsemisaasta jooksul on selle küla töötajatel kogunenud teadmisi, mida puuetega inimeste tööle aitamiseks ja tööl toetamiseks edasi anda ning 2017. aasta algusest hakkabki Maarja Küla koolitama tööle minna soovivaid puuetega inimesi, nende tööandjaid ning sotsiaaltöötajaid. Intellektipuudega inimestele hakatakse õpetama näiteks puidutöölise ja koka abilise praktilisi töövõtteid ning arusaamist tööajast- ja kohustustest.
