Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab statistikaamet.
Kui 2014. aasta I kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2015. aasta I kvartalis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.
Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.
Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk 2014. aasta I kvartaliga võrreldes kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%). Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal: 1) mäetööstus; 2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; 3) ehitus; 4) veondus ja laondus; 5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning 6) haldus- ja abitegevus.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 992 eurot, veebruaris 984 eurot ja märtsis 1053 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate keskmine arv 1,5% suurem kui 2014. aasta I kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv finants- ja kindlustustegevuses (10,6%).
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1361 eurot ja tunnis 9,01 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 4,3% ja 5,3%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (13,8% kuus ja 13,7% tunnis).
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes,
I kvartal 2010–I kvartal 2015
| Keskmine brutokuupalk, eurot | ||||
|---|---|---|---|---|
| I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal | |
| 2010 |
758
|
822
|
759
|
814
|
| 2011 |
792
|
857
|
809
|
865
|
| 2012 |
847
|
900
|
855
|
916
|
| 2013 |
900
|
976
|
930
|
986
|
| 2014 |
966
|
1 023
|
977
|
1 039
|
| 2015 |
1 010
|
|
|
|
| Muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, % | ||||
| 2011 |
4,5
|
4,2
|
6,6
|
6,3
|
| 2012 |
6,9
|
5,0
|
5,7
|
5,9
|
| 2013 |
6,3
|
8,5
|
8,8
|
7,6
|
| 2014 |
7,3
|
4,8
|
5,0
|
5,3
|
| 2015 |
4,5
|
|
|
|
Keskmine brutopalk ja selle muutus tegevusalati, I kvartal, 2015-2014
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
