Euroopa Komisjon kaebas Eesti Euroopa kohtusse, kuna leiab, et Eesti seadused ei anna piisavat kaitset akadeemilise sektori töötajatele, kellega sõlmitakse järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid.
Eesti seadused võimaldavad sõlmida järjestikuseid tähtajalisi lepinguid kokku viie aasta ulatuses, mille järel saab tähtajalise lepingu muuta alaliseks töölepinguks. Samas aga kehtib selline võimalus ainult juhul, kui lepingute sõlmimise vaheline aeg jääb alla kahe kuu. Komisjon aga leiab, et kuna akadeemilisele sektorile on omased pikad suvepuhkused, Eesti puhul juuni keskpaigast septembrini –, siis võimaldab see ülikoolidel vältida alaliste lepingute sõlmimist ka viie aasta möödumisel ning jätkata õppejõudude palkamist tähtajaliste lepingutega. Selline praktika aga ei paku töötajatele piisavat kaitset, leiab Euroopa Komisjon.
Euroopa Liidu rikkumismenetlus koosneb kolmest etapist ja selle algatab Euroopa Komisjon, mille ülesandeks on jälgida EL seaduste täitmist. Esimese etapina saadetakse riigile märgukiri, teise etapina, kui riik endiselt ei teata nõuete täitmisest, järgneb põhjendatud arvamuse esitamine. Neile mõlemale peab riik vastama kahe kuu jooksul. Kui riik siiski ei suuda Euroopa Komisjoni arvates vajalikke nõudeid täita ning oma seadusi EL-ga kooskõlla viia, võib komisjon pöörduda Euroopa kohtusse.
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval (28.05.2015), et saatis Eestile põhjendatud arvamuse juba 2012. aasta oktoobris, jättes riigile kaks kuud seaduste muutmiseks, kuid Eesti pole siiani oma seadusi EL tähtajalise töölepingu direktiivi nõuetega kooskõlla viinud.
Kokku tegi Euroopa Komisjon neljapäeval 127 otsust, neist 27 olid põhjendatud arvamused ning neljal korral pöörduti Euroopa kohtusse.
Euroopa Komisjon avalikustab riikide suhtes käivitatud rikkumismenetlused igakuiselt.
