Hea töökeskkond aitab vältida kutsehaigestumisi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tööinspektsioon kontrollis, milliseid muutusi on rakendanud ettevõtted, kus on esinenud kutsehaigestumisi. Kontrolliti 16 ettevõtet, avastati 18 rikkumist ning koostati 3 ettekirjutust.

Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid, kus on varasemalt diagnoositud kutsehaigusi. "Iga kutsehaigestumise uurimine peab lõppema plaaniga, kuidas samalaadseid juhtumeid edaspidi vältida," selgitas Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Kontrolli tulemusi kokku võttes saab ütelda, et ettevõtted pööravad suuremat tähelepanu töökeskkonnale, on täiendanud riskianalüüsi ning kavandanud abinõusid töökoormuse vähendamiseks. Maripuu tõdes, et oma vigadest osatakse õppida ning uusi kutsehaigestumise juhtumeid püütakse tõepoolest vältida. "Kutsehaigus kujuneb aegamisi ning võib minna aastaid, enne kui tervisehädad töötajat häirima hakkavad. See on justkui hiiliv, ent töötaja tervisele väga tõsine oht," nentis Maripuu. 

Sihtkontrolli tulemusel soovitab Tööinspektsioon tööandjail vaadata üle, kas töökeskkonna riskianalüüsis on arvestatud kõiki ohutegureid. Kui mõõdetavate ohutegurite (müra, vibratsioon, ohtlikud kemikaalid) mõju on lihtsam hinnata, siis füüsiline ülekoormus ei teki ainult raskuste teisaldamisest või raskest füüsilisest tööst. Ka kestev mõõdukas koormus või töö pidevalt ühes asendis võib viia tervisehäireteni. 

Ohuteguritega kokku puutuvad töötajad tuleb kindlasti saata tervisekontrolli, et tervisehäired  õigeaegselt avastada. Töötervishoiuarst teeb ka töökorralduslikke ning tervist edendavaid ettepanekuid, et aidata töötaja tervist säilitada. Seetõttu tuleb töötervishoiuarsti otsustesse suhtuda tõsiselt ning tutvuda hoolikalt iga töötaja kohta esitatud ettepanekute ja soovitustega. 

Samuti tuleb üle vaadata ning ajakohastada kõiki ettevõttes kasutusel olevaid ohutusjuhendeid, et neisse kirjapandu oleks vajalikul hetkel asjakohane ning vastaks reaalsele olukorrale. 

Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ning Võrumaal. 

2016. aastal registreeriti 39 uut kutsehaigestumise juhtumit. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Tööst põhjustatud haigestumiste teatisi registreeriti 95. Lühim kutsehaigestumise väljakujunemise periood on alla aasta ning pikim 43 aastat. Noorim kutsehaiguse diagnoosi saanu oli 37aastane ning vanim 64aastane. Enamikke kutsehaigusi põhjustab liiga suur füüsiline koormus. Viie juhtumi puhul oli põhjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul füüsikaline ohutegur.

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll