Maksumuudatused yle Eesti
Pühapäev, 22. Oktoober
 

Ka Harvardi diplom ei anna elamisluba

Autor
Marko Udras
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakond

Mõned nädalad tagasi sai kinnitust ammu kardetud fakt – välismaalaste sisserände piirarv täitub sel aastal juba juulis. See tähendab, et kui mõni kolmandast riigist pärit välismaalane soovib elamisloa alusel Eestisse tööle tulla, ei anna riik selleks luba, vähemalt mitte sel aastal. Isegi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi, Harvardi või Stanfordi ülikooli lõpetanud India, Venemaa või Türgi kodanikule öeldakse kindel "ei".

See on halb uudis mitte ainult ettevõtjatele, vaid laiemalt kogu riigile. 2017. aastaks ettenähtud sisserände piirarvu täitumine ei võimalda ettevõtjatel leevendada töökäte puudust, mis on kerkinud üheks olulisemaks ettevõtluskeskkonna kitsaskohaks. Töökäte puudus on suur murekoht mitte ainult IT-sektoris, vaid ka paljudes teistes valdkondades, alates tööstusest ja kaubandusest ning lõpetades veonduse ja ehitusega. Kui ettevõtjad ei leia sobivaid töötajaid, võivad ära jääda ka investeeringud ning uute töökohtade loomised.

Veel samal teemal

Riigile tähendab kvoodi täitumine täiendavast maksutulust ilma jäämist rohkem kui 5 mln euro ulatuses. Järgnevatel aastatel on mõju veelgi suurem, kui tänast kvoodisüsteemi ei muudeta. Lisaks avaldab sisserände piirarvu täitumine mõju Eesti riigi kuvandile. Kui teatud toodete või teenuste osas võib defitsiidi tekkimine kaasa tuua huvi suurenemise ja nõudluse kasvu, näiteks Tesla elektriautode Model 3 puhul, siis välisspetsialistide riiki meelitamise osas see põhimõte ilmselt ei kehti. Pigem on kvoodi täitumisel negatiivne mõju Eesti mainele, andes välja signaali, et Eesti majandusse panustavad välisspetsialistid ei ole siia oodatud.

Poliitikud on 1993. aastast pärit kvoodiga seonduvast murest aru saanud ja möönavad, et tänane olukord vajab muutmist. Samas ei olda valmis kiireid otsuseid vastu võtma, sest teema vajab väidetavalt põhjalikumat analüüsi. Kui mitmeid olulisi ja mahukaid maksumuudatusi oli valitsus suuteline paari kuuga välja töötama ja ellu viima, siis mõne sätte muutmine välismaalaste seaduses võtab neil rohkem aega.

Samas ülearu palju aega muudatuse tegemiseks ei ole, sest töökäte puudus süveneb aasta-aastalt. Eesti demograafilise olukorra tõttu väheneb tööealine elanikkond ca 6000 inimese võrra aastas ning prognooside kohaselt on aastaks 2040 Eestis 160 000 tööealist inimest vähem kui täna.

Üks põhjus, miks ei soovita kiires tempos sisserände kvooti kaotada või seda vähemalt suurendada, peitub ilmselt ühiskonnas levinud müütides ja hirmudes seoses välismaalaste Eestisse elama asumisega ja siin töötamisega. Näiteks kardetakse, et välismaalased võtavad kohalikelt inimestelt töö, suurendavad kuritegevust, ei sulandu Eesti ühiskonda või hakkavad elama meie sotsiaalkaitsesüsteemi kulul.

Kes on need kolmandatest riikidest pärit inimesed, kes tulevad Eestisse elamisloa alusel tööle ning tekitavad vähemalt teatud ringkondades hirmu? Suurem osa neist on kvalifitseeritud töötajad, kellest on Eesti tööturul puudus. Nende hulgas on nii keevitajaid, lukkseppasid, insenere, ehitajaid, IT-spetsialiste, arste, ehitustöölisi, teadlasi, õpetajaid, treenereid, vaimulikke, balletitantsijaid ja veel muude erialade esindajaid. Nendel välisspetsialistidel on reeglina kõrgharidus või siis kutseharidus. Ja neile makstakse seadusest tulenevalt vähemalt Eesti keskmist palka.

Eelnev kirjeldus ei viita sellele, et peaksime Eestis töötavate välisspetsialistide pärast hirmul olema. Jah, nende hulgas võib leiduda mõni kurjategija, kuid neid on ka Eesti kodanike seas. Mõne üksikjuhtumi pinnalt ei peaks tegema üldistusi kõikide välismaalaste kohta.

Inimeste hirme ei ole võimalik mõne kuuga hajutada, küll aga on hea tahtmise korral võimalik muuta välismaalaste seadust selliselt, et sisserände piirarv ei takistaks kolmandate riikide kodanikele elamisloa andmist. Hetkel on arutluse all neli erinevat ideed.

Esimese lahenduse kohaselt võiks välismaalaste kvoodi kui ajaloolise jäänuki seadusest üldse välja võtta. Teine ettepanek keskendub sisserände piirarvu tõstmisele, näiteks kolm korda ehk ca 4000 inimeseni aastas. Kolmas võimalus on vabastada teatud valdkonnad või välismaalaste grupid kvoodi alt. Näiteks selle aasta algusest ei lähe kvoodi alla enam IT-spetsialistid ja iduettevõtete töötajad. Neljanda lahendusena on välja pakutud kvoodi asendamist punktisüsteemiga, mille kohaselt antakse elamisluba vaid nendele välisspetsialistidele, kes vastavad teatud kriteeriumitele. Loomulikult on võimalik erinevaid lahendusi ka omavahel kombineerida.

Kaubandus-tööstuskoda on varasemalt riigile välja pakkunud kolme esimest lahendust. Kui sisserände piirarvu kaotamine tundub liiga revolutsioonilise sammuna, siis peame mõistlikuks vabastada kvoodi alt need välismaalased, kes töötavad Eestis usaldusväärse tööandja juures. Usaldusväärseks tööandjaks võiks lugeda tööandjat, kes vastab teatud kriteeriumitele. Näiteks puudub tööandjal maksuvõlg, aruanded ja deklaratsioonid on riigile esitatud ning tööandja on juba tegutsenud teatud perioodi.  

Töökäte puudus on Eesti jaoks tõsine probleem ning seda murekohta ei peaks süvendama sisserände kvoodi või muude kunstlike ja põhjendamatute piirangute abil. Eesti ettevõtete jaoks ei ole välisspetsialisti palkamine reeglina esimene valik, vaid pigem viimane õlekõrs töökäte puuduse leevendamiseks. Seetõttu peaks ettevõtjatel olema võimalus valida sobivat töötajat mitte ainult EL-i, USA ja Jaapani kodanike hulgast, kes on kvoodi alt vabastatud, vaid ka muude riikide kodanike seast.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 24.07.2107.

Seotud märksõnad: välistööjõud, välismaalane
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
siseeeskiri
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249023  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017