Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5%, teatab statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk II ja IV kvartalis.
Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6%, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6% piires.
2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem I kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2016. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3%. Kui 2016. aastal tõusis reaalpalk peaaegu sama kiiresti kui brutokuupalk, siis 2017. aastal reaalpalga kasv aeglustus.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud jäid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga palgatöötaja kohta suhteliselt samale tasemele, tõustes 1,7%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,7%.
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2094 ja 1996 eurot. Madalaim oli see muudes teenindavates tegevustes, kus brutokuupalk oli ligi 3 korda väiksem.
Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuse (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus brutokuupalk jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele (0,4%).
Avalikus sektoris, kus on riigile ja kohalikule omavalitusele kuuluvad asutused ja ettevõtted, oli brutokuupalk 1265 eurot, aastakasv oli 7,9%. Erasektoris, kus on nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvad ettevõtted, oli brutokuupalk 1206 eurot ja aastakasv 6,1%.
Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1353 eurot) ja Tartu (1215 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (883 eurot) ja Saare (876 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Rapla, Ida-Viru ja Võru maakonnas ning brutokuupalk jäi eelmise aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele Hiiu, Lääne, Saare maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 4% suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevustes, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis ning info- ja side tegevusalal. 2017. aasta jooksul on töötajate arv vähenenud veonduse ja laonduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2017. aastal eelmise aastaga võrreldes riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2%) ning tõusis enim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (7%).
Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7,40 eurot ja 2016. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 7,2%.
2017. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1648 eurot ja tunnis 10,99 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,5%.
2017. aasta IV kvartal
Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis – 1271 eurot ja see suurenes 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,5%. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1231 eurot, novembris 1251 eurot ja detsembris 1330 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta IV kvartalis 7,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 8,3%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2017. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,4%), finants- ja kindlustustegevuses (14%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (13,4%). Brutokuupalga aastakasv oli IV kvartalis kõige aeglasem kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevustes (1,8%) ning veonduses ja laonduses (2,7%).
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2017. aasta IV kvartalis 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,2 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,3%.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal oli valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas ei kajastu tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm). Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
Statistika aluseks on küsimustik "Palk", mille esitamise tähtaeg oli 18.01.2018. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 30 tööpäevaga. Statistikatöö "Töötasu" avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
