Statistikaameti andmetel kiirenes palgakasv tänavu teises kvartalis 5,8 protsendini, keskmine palk oli 1082 eurot. Palgad on jõuliselt kasvanud nõrgale majanduskasvule vaatamata, viidates madalast tööpuudusest ning tööealise rahvastiku vähenemisest tulenevate pingete jätkumisele tööturul.
Majandusharude lõikes on palgakasv olnud üsna eripalgeline, kasvades kiiremini madalama palgaga harudes. Samuti on olnud keskmisest kiirem palgakasv finantssektoris ning info ja side sektoris, kus olukord on majanduse keskmisest veidi parem. Riiklike palgakokkulepete tõttu kasvasid jõuliselt ka tervishoiu- ja haridussektori palgad. Ainsana langes palk ehituses, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad kulusid kokku tõmbama ning lisaks palkadele on vähendatud ka töötajate arvu.
Palgatöötajate jaoks on arengud olnud soodsad, sest lisaks kiirele sissetulekute kasvule on ka hinnad viimase aasta jooksul langenud. See on suurendanud palga ostujõudu ja elanike tarbimisvõimet. Ettevõtete jaoks olukord nii hea ei ole, sest kesise majandusaktiivsuse tingimustes on lisandväärtuse jaotus üha enam palgatulu poole kaldu. Ettevõtete kasumid on langenud alates 2013. aasta lõpust ning on jõudnud peaaegu kriisiaegsele, 2009. aasta tasemele. Selline olukord kaua kesta ei saa – kui majanduskasv meie peamistel eksporditurgudel ei kiirene, siis peab korrektsioon tulema töötasu ja töötajate arvu kaudu.
