Kindla eesmärgiga teenus – tööalane rehabilitatsioon

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tööalasel rehabilitatsioonil on alati kindel eesmärk – toetada inimese tööle saamist või tööle jäämist. Näiteks insuldi läbi põdenud inimesel võib eesmärgiks olla, et teatud ajaks on ta leidnud võimetekohase töö, püsinud seal kolm kuud ja tal on püsiv sissetulek.

Rehabilitatsioon algab alati töötukassast, kus hinnatakse inimese töövõimet ning seda, milliseid teenuseid inimene paremaks tööellu sisenemiseks vajab. Kui teenuste vajadus on tuvastatud, saab inimene valida endale sobiva rehabilitatsiooniteenuseid pakkuva asutuse.

"Rehabilitatsiooniteenus on alati kompleksne," nentis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniteenuste koordinaator Marit Okas ja selgitas: "Kui inimene vajab ainult füsioteraapiat, siis sinna suunab taastusraviarst. Rehabilitatsiooniteenust saab aga siis, kui on vähemalt kaks valdkonda, mida on vaja järele aidata. Näiteks võib seda vaja minna insuldi läbipõdenul, kel võib olla halvatuse tõttu kannatada saanud käeline tegevus, tal võib olla probleeme mäluga ja rääkimisega, töövõime kaotamise tõttu on sotsiaalsed probleemid toimetulekuga, liikumisraskuse tõttu võib vajada füsioterapeudi abi, psühholoogilise läbielamise tõttu psühholoogi või psühhiaatri abi."

Üks töötukassa pakutav teenus, mida võidakse osutada ka rehabilitatsiooni käigus, on kogemusnõustamine. See on mõeldud inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude või tervisehäirega inimese toetust. Eelkõige vajalik on see inimestele, kelle tervis on ootamatult halvenenud või kes on puude või tervisehäire tõttu sattunud raskustesse. Suhtlemine samas olukorras olnud inimesega, kes on aga hoolimata puudest või tervisehäirest suutnud oma elu uuesti üles ehitada, annab läbi positiivse kogemuse indu ning motiveerib ja suurendab enesekindlust, et tööelus taas osaleda.

Soomes, kus iga tervisekeskuse juures on ka kogemusnõustaja kabinet, on kogemusnõustajate kasutamine andnud Okase sõnul väga häid tulemusi.

"Kahjuks on Eestis kogemusnõustajaid veel väga vähe," tõdes Okas, kelle sõnul töötab aga näiteks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kogemusnõustajana üks liikumispuudega ratastoolis mees.

Rehabilitatsiooniteenuseid ei tehta Okase sõnul ainult konkreetses rehabilitatsiooniasutuses, vaid nii palju kui võimalik osutatakse teenust seal, kus on inimese reaalne tegutsemiskeskkond. "Näiteks lähevad meie spetsialistid inimese kodulähedasse spordiklubisse või jõulinnakusse ja näitavad seal, kuidas taastavaid harjutusi teha."

Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:

  • füsioteraapia,
  • tegevusteraapia,
  • loovteraapia,
  • logopeediline abi,
  • eripedagoogiline abi,
  • kogemusnõustamine,
  • psühholoogiline nõustamine,
  • sotsiaalnõustamine,
  • psühhiaatri nõustamine.

Vaata lisaks tööalase rehabilitatsiooni kohta Töötukassa kodulehelt SIIN

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll