Mõnikord näib, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad. Huvitav, kui mitu korda on keskmine eestlane kuulnud väljendit "Eesti kui e-riik"? Esmapilgul näib, et juttu on sellest palju, ent kas on näha ka edasiarengut peegeldavaid samme? Kui kaugel me tegelikult e-riiklusest oleme ning milliseid töökohti võib IT-valdkond tulevikus pakkuda, kui robotid justkui teevad töö eest ära?
Baasprogrammeerimisoskuse tarkvara väljatöötava start-up’i Cody eestvedaja Kaspar Kuus ütleb, et tegelikult teeb Eesti riik õigesti presenteerides end e-riigina – see on välisriikidele väga atraktiivne ning Eestit nähakse isegi kui suurt start-up’i. Siin nähakse võimalust teha asju lihtsamini, kuna probleeme ei pea lahendama vanaviisi.
Üks asi on panustada e-riikluse arengusse omandades teooriat, ent teine lugu on panustada juba täna enda tulevikku ning arendada analüüsivõimet ning seoste loomise võimet infotehnoloogia valdkonnas. Kui näib, et infotehnoloogia Sind ei puuduta, siis on omaette panus ka muutustega kaasas käimine ja IT-lahenduste omaks võtmine töökultuuris.
Vestlesime Tieto äriarendusjuhi Heiti Meringiga CV-Online’i #töövahetusraadio saates ka IT-turu kulgemisest. Heiti Mering kommenteeris, et vähe on neid, kes tõsimeeli koodi lugeda oskavad. Sellest tulenevalt tekib küsimus, mis on pärast baasteadmiste omandamist järgmine samm? Heiti ütleb, et olulisim on analüüsivõime – tuleb aru saada, miks on iga koodirida oluline, mis põhjusel seda kirjutatakse ning millist probleemi sellega lahendatakse. Ent Heiti särab ka mõttega: "Eesti eripära, pluss on see, et me oleme väike. Me saame piisavalt kiiresti proovida uusi tehnoloogiaid ja neid kasutusele võtta. Võttes arvesse seda, et programmeerimine on valdkond, mis areneb nagu ka kõik teised, siis programmeerimisoskus võiks olla baaskirjaoskus nagu vene keel, soome keel ja inglise keel."
Kui me räägime täna masinõppest ja robotite arendamisest, siis tahes tahtmata räägime ka sellest, et osa töökohti kaovad. Nende töökohtade asemele võivad tulla keerukamad ja rohkem programmerimisteadmist nõudvad töökohad – näiteks robotite hooldamine, robotite arendamine. Värske start-up Cody eestvedaja Kaspar Kuus jagab meiega arvamust, et programmeerimist saab muidugi ka robotid panna tegema, aga teine asi on nende loomine.
Mida arvata sellest, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad? Heiti arvab, et mida rohkem me tarbime, seda rohkem tekib isu ning vajadus ise luua. IT-valdkonnas on loomisprotsess tihtipeale taustaks – sellest ei räägita palju, ent kui uus IT-lahendus on juba valminud, siis alles pälvib suurt tähelepanu.
Kui kaugel me tegelikult ideaalsest e-riigist oleme? Tieto esindaja Heiti Mering jagab arvamust, et tegelikult oleme me päris alguses. Tieto vaatevinklist oleme otsimas lahendusi – pöörame tähelepanu IT-haridusele, tehnoloogiale ning oleme hinnanud, kui palju spetsialiste Eestis võiks vaja olla. Ent oluline tähelepanek on sellel, et meil oleks tarvis rohkem koostööoskust ettevõtete vahel. Meid on siin Eestis nii vähe, et annaksime ühe korraliku suurettevõtte kokku, ent tihtipeale peame teineteist konkurentideks. Selleks, et konkureerida maailmas suurtega peame olema väljapaistvad ning seda saaksime koos teha.
