Kultuuriinimeste hinnangul on palgatõusuks lubatud rahast vähe abi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tuleva aasta kultuurieelarve eelnõu näeb ette kultuuritöötajate 4,5-protsendilise palgatõusu, kuid valdkonna tööandjate sõnul on sellest vähe, vahendas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Palgatõus puudutab näiteks muuseumite, raamatukogude, teatrite ja muude kultuuriasutuste töötajaid, kes saavad palka riigieelarvest.

Rahvusraamatukogus on praegu keskmine brutopalk 830 eurot. 4,5-protsendiline palgatõus tähendaks sellele lisa umbes 37 eurot, millest lähevad maha maksud. Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo ütles, et pilt oluliselt selle protsendi juures ei muutu. "Kompetentsusnõuded on väga kõrged ja meil on üha raskem leida inimesi, kes on nõus sellise palga eest tegema seda tööd, mis on rahvusraamatukogu ülesannetega otseselt seotud," rääkis ta.

Andresoo lisas, et raamatukogu on ka ise palgateemaga tegelenud. "Oleme oma tööprotsesse tõhustanud, oleme viimaste aastate jooksul ka suure osa inimesi koondanud – võib ka öelda, et viimase 10 aaasta jooksul oleme koondanud 100 inimest. Me igati tegeleme selle teemaga," selgitas ta.

Tartu kunstimuuseumis on keskmine brutopalk umbes 550 eurot. Tuleva aasta palgatõus tähendaks seejuures koos maksudega umbes 25 eurot lisaraha. Muuseumi direktor Rael Artel ütles, et eks kasuks tuleb seegi raha, kuid probleeme see ei lahenda. "Tööandjana ma tunnen omal nahal, kui keeruline on leida 700 euroga, mis on kõrgharidusega kultuuritöötaja palk alates sellest aasast, näiteks noori spetsialiste. Tööjõupuudus tuleb peale ja see y-generatsioon on kohal. Tööandjana on päris keeruline," tõdes ta.

Kultuuriministri Urve Tiiduse sõnul on 4,5-protsendiline palgatõus tehtud arvestades üldist majanduskeskkonda ning -prognoose. "Ei ole ju välistatud võimalus, et parlament vaatab need numbrid üle, kuigi peab ütlema, et antud olukorras, kui te vaatate majandusprognoose, siis see on kultuurivaldkonna jaoks siiski hea," selgitas Tiidus.

Parlament hakkab tuleva aasta eelarvet arutama oktoobri teises pooles.

Kultuurieelarve järgmise aasta investeeringute kasv on 18,34 miljonit eurot. Suuremad investeeringud on seejuures Ugala teatri renoveerimine, millele kulub 8,2 miljonit eurot, Vanemuise suure saali lavatehnika vahetamine maksab 7 miljonit, Arvo Pärdi keskuse rajamine 3,5 miljonit, Rakvere kinosaal 0,9 miljonit ja rahvusringhäälingu uudistemaja 0,7 miljonit eurot.

"Kuna Eesti on noor riik ja palju on tulnud ümber ehitada ja uusi ehitada, see investeerimine betooni mõnda aega siiski veel kestab. Ei saa eeldada, et me kõikide vanade ja väsinud asjadega jätkame. See on ka inimestele tähtis, et nende töökeskkond on kena, kaasaegne, kulutab vähe energiat jne," rääkis minister Tiidus.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll