Eesti tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari hinnangul kahjustab Euroopa Liidus (EL) saavutatud lähetatud töötajate kokkulepe Eesti riigi, ettevõtete ja ka lähetatud töötajate huve.

“Ega see kokkulepe meie nägemusele ei vasta. See on väga tugevasti kaldu lääneriikide poole. Selgelt anti sõnum, et teid siia ei oodata, kuna olete liiga odavad. Teenuste vaba liikumine sai sellega löögi,” ütles Tamsar BNS-le.

Keskliidu juhi hinnangul vähendab kokkulepe Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ning tõenäoliselt võivad tuhanded lähetatud töötajad ka seetõttu oma tööst ilma jääda. “Eesti majandust see siiski põhja ei vii,” lisas Tamsar.

Lisaks suurenevatele tööjõukuludele on ettevõtetele Tamsari sõnul probleemiks ka välisriikide tööõigusega kursis püsimine ning seetõttu suureneb ettevõtete halduskoormus. “Eesti tööõigus on väga lihtne ja arusaadav, aga näiteks eriti Prantsusmaa oma on väga keeruline,” märkis ta.

Diplomaatilisest seisukohast võib kokkuleppe saavutamine aga Tamsari hinnangul Eestile kasulik olla. “Eestil on vaja eesistumisest võitu näidata ja selles mõttes iga kokkulepe on võit,” ütles Tamsar ning lisas, et kui Eesti eesistumise ajal oleks kokkulepe saavutamata jäänud, oleks see ilmselt juhtunud mõne järgmise eesistuja ajal.

Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrid jõudsid esmaspäeva (23.10.2017) õhtul Luxembourg’is pärast 11 tundi kestnud vaidlusi kompromissile “lähetatud töötajate” õigustes ja kohustustes.

“Ma usun, et me oleme leidnud tasakaalus kompromissi,” ütles Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes juhtis kohtumist. “Meil on väga tugev toetus saavutatud kokkuleppele.”

Ministrite seas üksmeelt siiski polnud. Poola, Ungari, Läti ja Leedu olid vastu. Suurbritannia, Iirimaa ja Horvaatia jäid erapooletuks. Ülejäänud EL-i riigid toetasid kompromissi.

Ajutiselt teise riiki lähetuse korras saadetud töötaja peaks kokkuleppe kohaselt saama oma töö eest sama palga kui vastav kohalik töötaja.

Kõige rohkem oli vaidlusi küsimuses, kui pikk peab olema lähetus, et töötajat hakataks kohtlema samaväärselt kohalike töötajatega. Prantsusmaa ettepanekul langetati ajapiiri kahelt aastalt aastale. Seda perioodi võib aga pikendada pooleteise aastani.

Euroopa Parlament ja liikmesriikide ministrid jätkavad kõnelusi lähetatud töötajate direktiivi lõpliku sõnastuse üle.