SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul halvendab Euroopa Liidus (EL) saavutatud lähetatud töötajate kokkulepe Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, kuivõrd tegemist on teenustele kehtestatud tollimaksuga.
"Muidu majandusliku liberaalsuse poolest silma paistev Emmanuel Macron on kirjeldanud olukorda, kus Poola ehitaja saab Prantsusmaal töötades väiksemat palka euroopaliku vaimu reetmiseks. Eesti vaatevinklist on see aga üks peamistest viisidest, kuidas jõukamale Euroopale järele jõuda," ütles Nestor pressiteate vahendusel.
Nestori sõnul on tööjõukulud üheks määravaks teguriks riikidevahelises konkurentsis ning võrdse palga kehtestamine toetab jõukamaid maid. "Võrdne palk on sisulises plaanis teenusele kehtestatud tollimaks, mis muudab töötaja välisriiki lähetamise mõttetuks. Milline peaks sellisel juhul olema viis, kuidas vaene väikeriik jõukamale järele jõuab," küsib Nestor.
Nestor toob ühe Eesti ettevõtlussektorina, mida uus kokkulepe enim mõjutaks, välja puitmajade tootmise. "Viimaste aastate üheks suurimaks edulooks on olnud puitmajade eksport Skandinaaviasse, mis hõlmab endas teenusena ka nende kohapealset kokkupanemist. Tundub küll tõenäoline, et ettevõtted leiavad viise, kuidas uutest reeglitest mööda minna, kuid kas saaksime rääkida suurest edust eksportimisel ka siis, kui tööjõukuludel põhinev konkurentsieelis kaob," märkis ta.
Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrid jõudsid esmaspäeva õhtul Luxembourgis pärast 11 tundi kestnud vaidlusi kompromissile "lähetatud töötajate" õigustes ja kohustustes.
"Ma usun, et me oleme leidnud tasakaalus kompromissi," ütles Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes juhtis kohtumist. "Meil on väga tugev toetus saavutatud kokkuleppele."
Ministrite seas üksmeelt siiski polnud. Poola, Ungari, Läti ja Leedu olid vastu. Suurbritannia, Iirimaa ja Horvaatia jäid erapooletuks. Ülejäänud EL-i riigid toetasid kompromissi.
Ajutiselt teise riiki lähetuse korras saadetud töötaja peaks kokkuleppe kohaselt saama oma töö eest sama palga kui vastav kohalik töötaja.
Kõige rohkem oli vaidlusi küsimuses, kui pikk peab olema lähetus, et töötajat hakataks kohtlema samaväärselt kohalike töötajatega . Prantsusmaa ettepanekul langetati ajapiiri kahelt aastalt aastale. Seda perioodi võib aga pikendada pooleteise aastani.
Euroopa Parlament ja liikmesriikide ministrid jätkavad kõnelusi lähetatud töötajate direktiivi lõpliku sõnastuse üle.
