Libisemine võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Libisemise sagedamini esinevaks põhjuseks sisetingimustes on märg põrand ning õues talvine libedus. Libisemise vältimiseks sobivate üldiste kaitsevahendite või lahenduste leidmine on tihtilugu üsna keeruline, kui mitte suisa võimatu.  

Mis juhtus

Turvatöötaja oli ringkäigul valvatava objekti territooriumil. Minnes sulgema hoone ust ta libastus, kuna lume all oli jää. Libastumise tagajärjel töötaja kukkus, tundis tugevat valu puusas ja ei saanud enam ise püsti tõusta. Abisaamiseks helistas ta kolleegidele, kes sõitsid valvatavale objektile. Kuna ka kolleegide abil ei saanud töötaja ilma valuta püsti seista, kutsuti kiirabi. Haiglas diagnoositi töötajal reieluu murd, mistõttu oli töötaja töövõimetu lausa pool aastat.

Miks juhtus

Turvatöötajal oli valvatava objekti territooriumil vaja liikuda ka kohtades, kus ei olnud hooldatud liikumisteid. Nädal tagasi olnud soojemate ilmadega tekkis lume sulamisest maapinnale vesi, mis ilma külmenedes jäätus ning uuesti sadanud lumi oli katnud jää. Sellistes oludes liikumiseks oli tööandja väljastanud jalanõudele paigaldatavad libisemistõkked. Need olid olemas ka valvataval objektil. Paraku töötaja neid territooriumile minnes jalanõudele ei kinnitanud. Ehkki töötaja oli juhendatud libisemistõkete kasutamise vajadusest ja ta oli teadlik, et need objektil olemas on.

Libisemiskindlate isikukaitsevahendite valimine

Esmalt tuleb täpsustada olukord, millistes oludes töötades soovitakse libisemiskindlust parandada. Kas on tegemist jää ja lumega või on pind rasvane, õline või muul põhjusel libe.

Mõned universaalselt libisemiskindlad jalatsid ei sobi teatud tingimustesse. Näiteks jalatsid, mis täidavad eesmärki märjal pinnal, ei pruugi sobida õlise pinnaga. Lumel ja jääl sobilikud naelikud võivad siseoludes siledal ja kõval põrandal  kõndides libisemist hoopis soodustada.

Libisemiskindluse tagamisel on oluline jalatsitalla muster, ent mitte ainult. Robustne ning sügav muster võib olla hea haarduvusega õues, mudasel või lumisel pinnal, ent ei pruugi olla piisav siseruumides niisketel või kemikaalidest määrdunud pindadel, kus paremaks valikuks on pehme tallamaterjal ning tihe muster. Väga oluline on meeles pidada, et jalatsitalla liigne kulumine võib oluliselt muuta libisemiskindlust.

"Õlikindel" ei ole sama tähendusega, mis "libisemiskindel". Esimene märgib vaid seda, et õli taldu ei kahjusta, teine aga taldade libisemiskindlust teatud oludes. Libisemiskindluse saavutamiseks lisatakse jalatsi tallamaterjali sisse lisandeid, mis ühe või teise ainega kokku puutudes tagavad libisemiskindluse.

Tööjalatsite libisemiskindlust testitakse vastavalt standardile EN ISO 20344:2004. Jalatsid, mis on läbinud libisemiskindluse testi, märgistatakse koodiga SRA, SRB või SRC. Jalatseid soetades tuleb sellele tähelepanu pöörata.

Koodid näitavad, et jalatsid vastavad ettenähtud nõuetele järgmiselt:

  • SRA – katsetatud lahja seebilahusega niisutatud keraamilistel plaatidel,
  • SRB – katsetatud glütseroolilahusega niisutatud siledal teraspinnal,
  • SRC – katsetatud mõlemal eespool nimetatud pinnal.

Kui töökohta ja olusid hinnates selgub, et töötaja peab kasutama konkreetsetesse tingimustesse sobivaid libisemiskindla tallaga kaitsejalatseid (näiteks töökohas, kus tuleb põrandaid tihti pesta ja desinfitseerida), siis tuleb soetada just sellised kaitsejalatsid (näiteks klass SRA). Kui aga ilmneb, et lisaks peab töötaja liikuma ka õues, kus on talvel libe, siis tuleb mõelda eemaldatavate libisemiskindlate taldade soetamisele

Lumel ja jääl libastumise vältimiseks on enim levinud tavajalatsite alla kinnitatavate naelikute kasutamine. On selliseid, mis kinnituvad kogu talla alla, ja teisi, millel on naelad ainult päka või kanna osas. Kõiki neid on üpris mugav kasutada ja kui välisoludest siseruumidesse minna ning lisatallad alt võtta, ei vaja need hoiustamiseks kuigi palju ruumi. Selliseid taldu tehakse nii alumiinium- kui ka terasnaeltega. Esimesed on soetamisel pea 4 korda odavamad, ent samas on ka nende eluiga oluliselt lühem.

Kui ettevõtte töötajatel ja ka külalistel, tuleb ainult aeg-ajalt viibida oludes (siseruumides), kus on vaja kasutada libisemiskindla tallaga kaitsejalatseid, aitavad hädast nn poolkalossid, mis kinnituvad tavalise jalatsi talla alla ja tagavad samaaegselt nii libisemiskindluse kui ka varvaste kaitse. Sarnased poolkalossid võiks olla heaks lahenduseks ka sellistel puhkudel, kui ettevõttes käib palju külalisi ja neid on vaja libisemisohtliku keskkonda lubada ent erinevatel põhjustel ei ole suure hulga erineva suurusega kaitsejalatsite soetamine, hooldamine ja ladustamine võimalik.

Kasutamine

Nagu kõigi teiste isikukaitsevahendite puhul, on ka eemaldatavate libisemiskindlate vahendite eest hoolitseda ning neid aeg-ajalt puhastada. Enne kasutamist tuleb veenduda, et naelikute naelad on piisavalt pikad ja terved ning kinnitusrihmad on pragude ja rebenditeta. Kasutaja peab olema veendunud, et libisemiskindlad vahendid kinnituvad jalatsi alla kindlalt.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll