MTU
Pühapäev, 22. Aprill
 

Loome töökohti pealinnast kaugemale

Paljud inimesed teevad rahvusvahelist tööd üle mitme riigi piiri. Kui suur osa ettevõtetest mõtleb aga sellele, et tööd saaks teha ka Eesti eri linnades ja töötajatel oleks võimalik valida elukoht pigem perekonna ja isikliku soovi kui karjäärivõimaluste järgi?

Tööhõive määr Eestis on viimase 20 aasta suurim

Mitteaktiivsete inimeste arv tööturul on kahanemas, samuti on 5% töötuse määr sarnasel tasemel aastatega 2006–2008. Suuremates tõmbekeskustes on töötuse määr peaaegu absoluutse miinimumi juures: Harjumaal 3,5% ja Tartumaal 4,3%. Seega on inimesi tööturul enneolematult palju, aga põhimõtteliselt kõik on hõivatud. See on töötajatele hea, kuid teeb muret tööandjatele, muutes värbamise keerulisemaks. Samuti on probleem see, et väiksemates kohtades napib häid ja põnevaid karjäärivõimalusi ning inimesed kolivad huvitavaid võimalusi otsides suurlinnadesse.

Tööotsijate seas valitseb n-ö ostja turg, mis tähendab, et kvalifitseeritud töötajad saavad valida mitme tööpakkumise vahel ning otsustatakse selle tööandja kasuks, kes pakub kõige sobivamaid tingimusi. Seega peaksid nutikad tööandjad mõtlema, mida peale tavapäraste väärtuspakkumiste, näiteks hea ja õiglane palk, tööaja paindlikkus ja muud (sh mittemateriaalsed) hüved, oma potentsiaalsetele töötajatele veel pakkuda.

Töökoha asukoha paindlikkus kui tööandja konkurentsieelis

Eesti väiksust ja digitehnoloogia arengut silmas pidades võiks järgmine samm olla töötamise asukoha märgatavalt suurem paindlikkus. Ametikohtade loomine väljaspool Tallinna ei ole oluline ainult tööandja seisukohast, et endale töötajaid leida. Sama oluline on see ka tööotsijate ja riigi seisukohast. Viimase puhul sobivad hästi Robert Kiti, Swedbanki juhatuse esimehe sõnad: "Eesti on nii väike ja meid on nii vähe, et mitte kedagi ei tohi maha jätta."

See tähendab, et peaksite tööandjana tegema endast kõik, et pakkuda töövõimalusi võimalikult paljudes Eestimaa kohtades. Üle tuleks vaadata kõik need töökohad, mis ei ole seotud asukoha, klientide või konkreetse tööprotsessiga, mida mujal teha ei saa. Swedbanki üks eesmärk ongi just selliste ametikohtade loomine, kus on võimalik distantsilt töötamine ja töö asukoha määrab parima kandidaadi paiknemine. Praegu on selliseid teistes Eesti linnades olevaid ametikohti juba 218, neist 48 on juurde tekitatud 2017. aasta jooksul.

Seda on tehtud peamiselt kolmel viisil:

  • väljaspool Tallinna elavatele töötajatele pakuti uusi väljakutseid kodukohas;
  • teise linna kolinud töötajale anti võimalus säilitada oma endine töö;
  • välisele tööturule mõeldud töökuulutustes ei määratud asukohta, see otsustati parima kandidaadi paiknemise järgi.

Swedbanki suuremad kontorid väljaspool Tallinna asuvad Tartus (92 klientide otsese teenindamisega mitteseotud ametikohta), Pärnus (19 ametikohta) ning Rakveres (11 ametikohta), kus töötavad inimesed näiteks IT, juriidika, riskijuhtimise ja business intelligence’i valdkonnas. Swedbank plaanib kindlasti selliste töökohtade loomist jätkata, sest veel umbes 70 vaba töölauda ootavad inimesi 19 kohas üle Eesti. Seda ettevõtmist julgustab kogemus, kus väga paljude konkursside puhul on töötamise koht jäetud määramata ja mitmekümnete kandidaatide seast on osutunud valituks just Pärnus, Tartus või Põlvas elav inimene. Selline võimalus motiveerib nii töötajat kui ka tööandjat.

Mida ootavad töötajad tööjõuturult?

Tööotsijate seisukohast on karjäärivõimaluste loomine Tallinnast väljapoole väga tähtis. Tegelikult on kõigil tööotsijatel õigustatud ootus tasuvaks, motiveerivaks ja arendavaks tööks oma kodukohas. Näiteks Kärdlas elav inimene, kes on pikalt töötanud pangakontori kliendinõustaja ametikohal, aga unistab raamatupidaja ametikohast ilma ettevõtet vahetamata. Analüütik, kelle töösihid ja kirg oma valdkonna vastu sunnib teda kolima Tartusse, kuigi pigem eelistaks ta töötada kodukohas Põlvas. Need on näited olukordadest, kus plaanimise, vastutulelikkuse ja töötingimuste kohandamisega saaks teha need inimesed õnnelikuks ning tööandjad veelgi õnnelikumaks, kui nad leiavad pühendunud ja motiveeritud töötajad.

Elu on tervik ning kõik, mis toimub tööl, mõjutab isiklikku elu ja vastupidi. Karjäärivõimaluste järgi elupaiga valimine ei ole nii lihtne, kui võib tunduda. Riiklikul tasandil toimivad süsteemid on sarnased üle Eesti, aga need pisiasjad, mis toetavad just igapäevaelu, alates lasteaiakohast, hambaarstist, toidupoe müüja naeratusest, kuni elukoha olmetingimuste ja hindadeni välja, erinevad kardinaalselt.

Kui kõike seda tervikuna vaadata, siis miks peaks inimene ära kolima kohast, kus kõik muud elutingimused talle sobivad, ainult sobiv karjäärivõimalus puudub? Sellises olukorras võidakse teha valikuid, kus ei kasutata ära oma täit potentsiaali omandada mõni eriala ja olla selles vallas tegija, vaid ollakse rahul olemasolevate töövõimalustega ega märgata enam neid võimalusi, mis tegelikult edasi arendaksid. See on kurb, mitte ainult inimese enda seisukohalt, vaid ka Eesti majanduse ja riigi vaatevinklist. Ilmselge on see, et ka noored lahkuvad hariduse omandamise eesmärgil kodukohast ega pruugi tagasi tulla, kui nende võimekusele vastavat töövõimalust seal pole. Niiviisi pidurdub Eesti elu edenemine eri piirkondades.

Millele mõelda, kui hakata töökohti ettevõtte põhiasukohast kaugemale looma?

Loomulikult ei ole ametikohtade loomine peakontorist kaugemale läinud ilma takistusteta. Esmalt nõuab see mõtteviisi muutust organisatsiooni sees ja mõistmist, et sisemine motivatsioon on see, mis toob kaasa töörõõmu ja tulemusi. Sisemise motivatsiooni tekkimisele ei aita töötingimuste piirangud kuidagi kaasa. Samuti on oluline aru saada, et väga tähtis on sisseelamisaeg, mille jooksul pidev tugi, kontakt meeskonna ja juhiga, põhjalik juhendamine nii ametikoha protsessis kui ka organisatsiooni üldises toimimises aitab kaasa usalduse tekkele ja vastastikusele heale koostööle. Läbi tuleb mõelda tehnoloogilised vahendid ning tagada, et vajalikud programmid ja riistvara oleks olemas ja toimiks tõrgeteta. Samuti peaksid juht ja meeskonna liikmed oskama ning eelkõige märkama vahendeid kasutada, selleks et kaugemal olev tiimi liige ei jääks eemale koosolekutest ja aruteludest ning ei tunneks, et peab oma olemasolu meelde tuletama või ise pidevalt enda kaasatuse eest seisma.

Paindlikkus on töösuhete vormi, aja ja koha puhul ajastu märk, kuhu kõik tööandjad juba liiguvad või kindlasti peaksid liikuma. Julgustan kõiki oma ettevõttes sedalaadi paindlikkuse teemal arutlema ja iga uue üksuse loomise või värbamise puhul küsima: mis siis, kui looksime selle ametikoha hoopis sinna, kus kõige sobivam kandidaat elab? Sellisel viisil avate uksi, et leida suurepäraseid töötajaid oma organisatsiooni, ja toetate ka elu edenemist eri paikades ning võtate Eesti ühiskonna arengu eest tervikliku vastutuse.

Artikkel ilmus märtsikuu Personali Praktikus.

Rahavoogude koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen palgaarvestaja
  • Hilding
  • Markit
  • Maksuskoop
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254820  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
72  Koolitust
22226  Artiklit
52640  Registreerunud kasutajat
36248  Nädalakirja tellijat
33440  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017