Märtsis jäi registreeritud töötus eelneva kuuga sarnasele tasemele. Kuu lõpus oli töötuna arvel 32 638 inimest ehk 5,1% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Märtsis oli kõrgeim registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (12,4%) ja Valgamaal (9,5%) ning madalaim Harjumaal (3,5%) ja Tartumaal (3,7%). Enamikes maakondades näitas registreeritud töötus märtsis vähenemise suunda. Siiski kasvas registreeritud töötus olulisemalt Ida-Virumaal (kokku pool protsendipunkti).
"Eelmise kuu kokkuvõtet vaadates teevad heameelt kaks asja: esiteks on kasvanud pakutavate uute töökohtade arv, mis annab paljudele meie klientidele võimaluse sel kevadel tööle saada ning teiseks see, et vähenenud töövõimega inimesed on meid üles leidnud. Aasta algusest on meie abil tööd otsivate vähenenud töövõimega inimeste arv pidevalt kasvanud ja märtsis oli neid juba üle viie tuhande," sõnas Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid märtsi lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (20%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Märtsikuu jooksul lisandus veebruarikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 6 028 uut tööpakkumist, millest 54% sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9 694. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (23%). Järgnesid seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (18%) ning lihttöölistele (18%) pakutavad töökohad.
Märtsikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 552 inimest. Tööalasel koolitusel osales märtsis 4 417 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1413 inimest. Tööpraktikal osales 1 060, tööharjutusel 601 ning tööklubis 778 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 864 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti märtsis 1 210 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 45 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 56 uut töökohta. Palgatoetusega oli märtsis töötamas 963 inimest. Lisaks osales veel 3 939 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 88 inimest, kogemusnõustamisel 3 inimest, kaitstud töö teenust osutati 11 inimesele ning töölesõidu toetust sai 12 inimest. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis märtsis töötukassa toel tööd 5 021 vähenenud töövõimega inimest ning teenustele sisenes 801 inimest.
Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 11 850 inimesele ehk 32% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 401 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai märtsis 8 637 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 604 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1 632 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 913 tuhande euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 100 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 567 eurot ning hüvitisteks maksti märtsis üle 244 tuhande euro.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
