Ametiühingute keskliidu (EAKL) juhi Peep Petersoni hinnangul on realistlik miinimumpalk järgmiseks aastaks 500 eurot kuus; tööandjatega loodetakse kokkuleppele jõuda oktoobri jooksul.

"Praegu lepime kokku pikaajalises valemis, kuidas miinimumpalk tõusta võiks ja tundub realistlik järgmiseks aastaks miinimumpalga tõstmine 500 euro peale," ütles Peterson BNS-le.

Uues miinimumpalka indekseerivas valemis seataks Petersoni sõnul miinimumpalga tõus sõltuvusse tööviljakuse tõusuga, kus teatud piiranguid arvestades tõuseks miinimumpalk kahekordses tööviljakuse tõusu tempos. Olemasolevate prognooside järgi tõuseks miinimumpalk seega iga-aastaselt umbes 30 euro võrra.

Enne lõpliku kokkuleppe saavutamist peavad uue miinimumpalga määras üksmeele jõudma nii tööandjate keskliit, mille volikogu toimub Petersoni sõnul 18. oktoobril ning ametiühingute keskliit, mille vastav kogunemine leiab aset 24. oktoobril. Seega võiksid osapooled miinimumpalgas kokkuleppele jõuda juba oktoobri jooksul.

Ametiühingute keskliit ning tööandjate keskliit alustasid augusti alguses läbirääkimisi järgmise kahe aasta alampalga määrade osas. Ametiühingud on varasemalt välja käinud ettepanekud, et miinimumpalga võiks tõsta pooleni Eesti keskmisest palgast ning kolme aastaga 620 euroni kuus.

Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbirääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega.

Viimastel aastatel on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leppinud töötasu alammääras kokku kaheks aastaks. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.