Esmastel andmetel toimus eelmisel aastal 4919 tööõnnetust. Täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Surmaga lõppes 24 õnnetust (kaks on veel täpsustamisel). Aasta tagasi oli surmaga lõppenud õnnetusi 17.
Möödunud aastal toimus 300 õnnetust rohkem kui aasta varem. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 3916 ning raskeid 975. Tegevusaladest juhtus enim õnnetusi metalltoodete tootmisel, kaubanduses, riigikaitses ning veonduses ja laonduses.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul valmib põhjalik töökeskkonna analüüs märtsis, ent juba esmaste andmete põhjal saab ütelda, et tööõnnetusi on oluliselt rohkem. "Ühest küljest on hea, et üha vähem varjatakse tööõnnetusi ning neist antakse teada. Väga tõsiselt tuleb aga võtta seda, et oma elu jättis tööl 24 inimest. Kahe inimese surmaga lõppenud õnnetus on veel uurimisel. Võime ütelda, et tegemist oli viimase kümne aasta halvima aastaga," nentis Maripuu. Maripuu kinnitas, et Tööinspektsioon suurendab alanud aastal järelevalve mahtu probleemsetes sektorites nagu elektrienergia, veondus ja laondus ning ehitus, kus eelmisel aastal oli rohkem raskeid õnnetusi. "Selge on see, et inspektor ei saa olla iga päev igal ehitusplatsil või tootmistsehhis. Ohutult ja nii enda kui kolleegide tervist säästev töötamine peab olema igal töökohal esmane väärtus. Töötamine ei tohi 21. sajandil olla eluohtlik ettevõtmine," rõhutas Maripuu.
Tööinspektsioon pakub tööandjatele võimalust kutsuda oma ettevõttesse konsultant, kes annaks nõu kuidas töökeskkonna riskid viia miinimumini. Teenus on tööandjatele tasuta.
2015. aastal toimus 4774 tööõnnetust, neist 3800 kerget, 958 rasket ning 17 lõppes töötaja surmaga.
