Alates 01.07.2016 jõustus töövõimereformiga seonduv ravikindlustuse seaduse muudatus, mis mõjutab haigusjuhtumite pikendamise korda.

Oluline muutus, mis puudutab inimesi, kellel on ajutine töövõimetusleht on see, et enam ei ole Sotsiaalkindlustusameti pädevuses üle 120-päevase (tuberkuloosi korral üle 178-päevase) haigusjuhtumi pikendamise otsuse tegemine. Otsuse töövõimetuslehe pikendamise osas teeb raviarst.

Alates 01.07.2016 on kõigil töötavatel kindlustatutel õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva, mille tegelikku kestvuse üle otsustab raviarst.

Kui töövõimetuslehe aeg on ammendunud ja inimese töövõime ei ole taastunud, on inimesel õigus taotleda töötukassas töövõime hindamist.

Tänavu 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet Eesti Töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes nendel inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb inimesel endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspensioni senistel põhimõtetel.

Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.