Normaalse koormusega alla 40 tunni nädalas töötab põhitöökohas vaid 18 protsenti Eesti Arstide Liidu küsitlusele vastanud arstidest, enamik töötab koormusega 40-48 tundi nädalas.
Täpselt 40 tundi nädalas töötab küsitluse järgi 25 protsenti vastanutest. Rohkem kui 80 tundi nädalas ehk kahekordse koormusega töötab 2 protsenti küsitlusele vastanutest.
Lisatööd teistes asutustes ei tee 50 protsenti küsitlusele vastanutest. Kuni 5 tundi nädalas teeb lisatööd 11 protsenti, 5-8 tundi nädalas samuti 11 protsenti, 9-14 tundi nädalas 10 protsenti, 15-20 tundi nädalas 7 protsenti, 21-30 tundi nädalas 6 protsenti, 31-40 tundi nädalas 3 protsenti ja rohkem kui 40 tundi nädalas 2 protsenti küsitlusele vastanutest.
Täis- või suurema koormusega töötab küsitlustele vastanutest 92 protsenti, keskmine töökoormus on 210 tundi kuus, mis vastab 1,3 töökohale. Mediaankoormus on 192 tundi. Vastanutest 8 protsenti töötab väiksema koormusega kui 1,0 töökohta.
Vastanutest 39 protsendil on olnud tööpäevi, mis kestsid üle 24 tunni ja 8 protsendil üle 36-tunniseid tööpäevi. Enamik valvetööd tegevaid arste ei saa alati pärast valvet seadusega ettenähtud puhkeaega, seadusega kooskõlas puhkab vaid 18 protsenti küsitlusele vastanutest.
Soovitatavaks koormuseks võib liidu hinnangul lugeda 3 patsienti tunnis. 72 protsenti küsitlusele vastanutest võtab keskmiselt vastu rohkem kui 3 patsienti tunnis, peaaegu 40 protsenti võtab rohkem kui 4 patsienti. 9 protsenti arstidest võtab vastu rohkem kui 6 patsienti tunnis, neil kulub ühele patsiendile vähem kui 10 minutit.
Ületunnitöö arvestus on küsitluse andmetel korrektne 40 protsendil arstidest, 33 protsendile arstidest ei hüvitata ületunnitööd rahaliselt ega vaba ajaga.
Eesti Arstide Liit korraldas juunis küsitluse, et saada teada, millise koormusega arstid Eestis töötavad. Küsitlusele vastas 862 arsti.
