Statistikaameti andmetel kiirenes käesoleva aasta III kvartalis brutopalga kasv 6,9 protsendini ning keskmine palk oli 1045 eurot. Samal perioodil aeglustus majanduskasv 0,5 protsendini, viidates kasumite langusele ning lisandväärtuse ümberjagamisele üha enam töötajate kasuks.
Majandusharude lõikes oli palgakasv üsna laiapõhjaline ning kiiremini kasvasid töötasud madalama palgaga harudes. Lisaks oli suhteliselt kiire palgakasv info ja side sektoris, kus olukord on majanduse keskmisest parem. Riiklike palgakokkulepete tõttu kasvasid jõuliselt ka tervishoiu- ja haridussektori palgad. Palgakasv püsis tagasihoidlik ehituses, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad ettevõtteid kulusid kokku tõmbama. Palgad langesid ainsana haldus- ja abitegevustes, mis on osaliselt seotud ehitussektori arengutega.
Palgatöötaja tarbimisvõime on tõusnud keskmise palga kasvust kiiremini ning netokuupalga tõus ulatus 8,4 protsendini, kuna rahalist sissetulekut aitas kasvatada tulumaksu määra langus 21 protsendilt 20 protsendini, maksuvaba tulu tõus kümne euro võrra 154 euroni kuus ning töötuskindlustusmakse alanemine töötaja jaoks kahelt protsendilt 1,6 protsendini alates selle aasta algusest. Lisaks langesid hinnad samal ajal 0,5 protsendi võrra. Nii kiiret palga ostujõu kasvu sai viimati nautida aastatel 2006-2007. Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks ning erinevate tegurite kokku langemisest tulenevaks, mistõttu järgmisel aastal palga ostujõu kasv aeglustub kiireneva inflatsiooni tõttu ning nii suurt positiivset panust pole oodata ka tööjõumaksude langusest.
Viimase pooleteise aasta jooksul on palgasurved püsinud kõrgel madala tööpuuduse ning kahaneva tööealise rahvastiku tõttu. Käesoleva aasta teises pooles on pinged veelgi suurenenud, seda vaatamata majanduskasvu aeglustumisele 0,5 protsendini. Sellised arengud viitavad, et majanduses on toimumas ümberkorraldused, kuna ettevõtjad vajavad üha enam töökäsi olemasolevate tootmismahtude säilitamiseks ning on samal ajal nõus osa oma kasumist loovutama töötajatele kõrgema palga maksmiseks. Pikemas perspektiivis võib see negatiivselt mõjutada Eesti konkurentsivõimet välisturgudel. Samas on senise kiire palgakulude kasvu tulemusena tõusnud tööjõukulude suhe loodud lisandväärtusesse u 54-55 protsendini, mis on Euroopa Liidu keskmine tase.
