Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4%ni (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.
Kõige enam kiirenes palgakasv tööstussektoris: ehituses ja põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel. Nii nendel tegevusaladel kui ka töötlevas tööstuses, kus palgakasv veel hoogustunud pole, on tööjõunõudlus suurenenud ja tööandjad värbavad uusi töötajaid. Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist.
Paraku ei kaasnenud hoogsama palgakasvuga kolmandas kvartalis sama suurt tootlikkuse kasvu kui aasta esimeses pooles. Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta.
Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.
