Kuigi tööandjatel on juba praegu seadusega ette nähtud maksta naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, on selle järgimine seni olnud kesine. Näiteks kolmandikus Eesti organisatsioonidest on töötasu täielikult läbirääkimiste tulemus. Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium välja töötamas eelnõu, millega toetada tööandjaid oma kohustuste täitmisel – aluseks oleme võtnud teiste riikide praktika, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.
Kui Eestis on siiani keskendutud peamiselt teadlikkuse tõstmisele, siis näiteks Rootsi seadused kohustavad organisatsioone analüüsima töötasu regulatsioone, praktikaid ja töösuhete tingimusi ning põhjendamatute palgaerinevuste ilmnemisel tuleb organisatsioonidel koostada tegevuskava ebavõrdsuse kaotamiseks.
Teiste riikide kogemused on positiivsed
Rootsis tuvastas 44% tööandjatest analüüsi tulemusel põhjendamatuid palgaerinevusi, 60% küsitletud organisatsioonidest muutsid palkasid või leidsid muid lahendusi võrdset või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste tasu võrdsustamiseks. Palgamuudatused puudutasid vähemalt 5800 töötajat, kellest 90% olid naised.
Šveitsis on tööandjate abistamiseks välja töötatud digitaalne tööriist Logib, mis aitab välja selgitada, kas organisatsioonis täidetakse võrdse palga nõuet. Šveitsi eeskujul on Logibi-laadseid lahendusi kasutusele võtnud mitmed teised EL riigid, sealhulgas Saksamaa ja Luksemburg. Sarnane tööriist on plaanis luua ka Eestisse.
Slovakkias kontrollib naistele ja meestele makstava palga võrdsust Tööinspektsioon. Põhjendamatute palgaerinevuste tuvastamisel võib tööinspektor teha ettepaneku viia ellu tehnilisi või organisatsioonilisi abinõusid ning määrata kitsaskohtade lahendamiseks tähtaja. Ettepanekute eesmärk on aidata tööandjatel kaotada põhjendamatuid palgaerinevusi ning tagada naistele ja meestele võrdne tasu tehtud töö eest. Ka Rumeenias, Tšehhis, Poolas, Soomes ja mitmes teises riigis on kasutusele võetud sarnaseid praktikad soolise palgalõhe kaotamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks.
Naiste ja meeste palgalõhe on Eestis püsinud üle 20% – Statistikaameti andmetel oli see 2015. aastal 22,2%. Palgalõhe vähendamiseks plaanitakse Tööinspektsioonile (TI) anda volitused teha järelevalvet tööandja poolt makstavate palkade ja hüvitiste üle.
Tööandjatele on abiks digitaalne tööriist
Esialgse järelevalve läbi viimiseks on plaanis välja töötada digitaalne töövahend, mis annab Tööinspektsioonile võimaluse läbi viia n-ö kontaktivaba eelkontroll. Selle käigus saab TI teha esmase ülevaatuse tööandjate poolt riigile juba edastatud andmete põhjal. Juhul kui esialgse järelevalve käigus tekib kahtlus, et tööandja tegevus võib olla diskrimineeriv, on tööinspektsioonil õigus teha 10 ja enama töötajaga tööandjale ettekirjutus võrdse palga auditi läbiviimiseks.
Võrdse palga audit on tööandjapõhine naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga seotud tasude maksmise ja korralduse analüüs. Audit aitab tuvastada ja vähendada sama ja võrdväärset tööd tegevate inimeste palkade ebavõrdsust. Tööinspektsiooni roll on auditi läbiviimisel organisatsiooni aidata ja nõustada.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on aidata koostöös Tööinspektsiooniga (TI) tööandjatel muuta oma palgasüsteeme läbipaistvamaks. See omakorda aitab tuvastada ja parandada puudujääke ning vähendada soolist palgalõhet. Naistele ja meestele võrdse tasu tagamise aluseks on organisatsiooni ametikohtade hindamine. Töötasude määramine peab tööandja poolt olema läbi mõeldud, sama või võrdväärse töö eest tuleb maksta võrdset palka ning töötasusid ei saa määrata vaid kõhutunde pealt.
Tööandjatel on juba praegu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevalt kohustus sama või võrdväärse töö eest maksta naistele ja meestele võrdset tasu. Samuti koguda soopõhiseid statistilisi andmeid ja anda regulaarselt ning asjakohast teavet naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis. Uuringud aga näitavad, et seaduse järgimine on senini olnud kesine.
