Esmaspäev, 21. Mai
 

Platvormitöö – töö või ettevõtlus

Uberi, Wolti, Airbnb ja teiste jagamismajanduse platvormide edu on viimasel paaril aastal suunanud üldsuse tähelepanu võimalusele veebiplatvormide vahendusel tööd teha, kuid alles nüüd on jõutud platvormitöö, selle tegijate ja platvormitöö mõjude põhjalikuma uurimiseni.

Platvormitöö tähistab igasugust veebiplatvormi vahendusel tehtavat tööd, mille võib jagada neljaks:

1) avalikus keskkonnas tehtav füüsiline töö (nt Uberi juhid, Wolti kullerid);
2) kellegi kodus tehtav füüsiline töö (nt TaskRabbiti vahendusel tehtav koristus- või lapsehoiutöö);
3) virtuaalselt tehtav, kuid väheseid oskuseid eeldav töö (nt Mechanical Turki platvorm) ja
4) virtuaalselt tehtav, kuid spetsiifilisi oskuseid eeldav töö (nt Upwork).

Hiljuti avaldatud uuringuga "Work in the European Gig Economy" mõõdeti platvormitöö levikut seitsmes Euroopa riigis (Suurbritannia, Rootsi, Saksamaa, Austria, Holland, Šveits, Itaalia) ja leiti, et 9-22% nende riikide elanikest on saanud tulu platvormitööd tehes. Regulaarselt teeb platvormitööd enam kui pool platvormitöötajatest. Mõneti üllatavalt selgub, et kuigi kõigis riikides tegid platvormitööd enim 25–34aastased inimesed, on see küllaltki laialt levinud ka näiteks 55+ vanuses inimeste seas (11-17%).

Veel samal teemal

Platvormitöö laialdast levikut kinnitab ka Euroopa Parlamendi uuring "The Social Protection of Workers on the Platform Economy" (PDF), millest selgub, et 62% platvormitöötajatest saab peamise sissetuleku teistest allikatest kui veebiplatvormid. Paljud inimesed võivad aga jääda sõltuvaks lihtsamat tüüpi platvormitöö madalast ja hootisest sissetulekust. Veerand vastanutest on sõltuvuses või väga sõltuvuses platvormitööst saadavast sissetulekust ja u 70% on sellised, kellel ei ole tervisekindlustusele täiendavalt muud sotsiaalkindlustust.

Tõsine probleem on, et enamikele platvormitöötajatele ei kohaldu ka tavatöötajale mõeldud töö- ja puhkeaja regulatsioonid ega tavapärased töökeskkonda puudutavad nõuded. Inimesed saavad platvormi vahendusel ka vähem tööd, kui nad tahaksid, ja tunnitöötasu jääb üldiselt alla rahvusliku mediaani. Üle poole platvormitöötajatest olid viimase viie aasta jooksul olnud töötud ja vaid kolmandik teeb hetkel kogumispensioni makseid. Olukorras, kus platvormitöö tegijate hulk eeldatavasti jätkuvalt kasvab, võib platvormitöötajate sotsiaalkaitse puudumine ja madal sissetulek olla oluline risk.

Hoolimata platvormitöö suurest potentsiaalist kõrgepalgalistele paindlikku tööd ja põnevaid projekte võimaldada, on praegusel kujul platvormitöö peamiselt levinud just madalapalgaliste töötajate seas ning soodustab juhutöödest sõltuva inimrühma ehk prekariaadi teket.

Platvormitöö keskseks küsimuseks on saanud teenuseosutajate õiguslik staatus ja sellest tulenevad tagatised, õigused ning kohustused

Üks lahendus on asetada senisest suurem vastutusekoorem platvormide õlule. Tööülesandeid vahendavad platvormid käsitavad teenuseosutajaid üldjuhul ettevõtjatena, kellele ei laiene töötaja staatusega seotud hüved. On hakatud argumenteerima, et platvormitöö meenutab tavalist töösuhet, eriti juhul kui platvorm on töötegijale peamine tööandja.

Markantseim hiljutine näide on Uberi sõidujagajate kollektiivne kohtuvaidlus Suurbritannias, mille tulemusel leiti, et sõidujagajad ei erine kuigivõrd tavalistest töötajatest ning neil peaks samuti olema õigus haigushüvitisele, garanteeritud miinimumpalgale ja puhkusele.

Alternatiivse võimalusena on riigid hakanud mõtlema sellele, kuidas jätta inimestele tegutsemisvabadus, kuid laiendada töötajale mõeldud kaitset ebakindlat tööd tegevatele inimestele. Mõnes riigis on kasutusele võetud ettevõtja ja töötaja õiguslik vahevorm ehk majanduslikult sõltuva lepingupartneri staatus, mis hõlmaks nii töötaja kui ettevõtjana tegutsemise elemente. See võib aga kaasa tuua kasvanud maksukoormuse töötegijale ja on kaheldav, kas platvormitöötajad võtaksid selle omaks.

Kolmas võimalus on tunnistada platvormitöö vaid üheks nähtuseks töö laiemalt muutuvas kontekstis ning luua juba etteruttavalt uusi riiklikke lahendusi mitmekesise ja varieeruva intensiivsusega tööeluks. Tärkav mõte on soodustada hüvede kombineerimist ja kaasaskantavust (portability of benefits). See tähendaks isiklike sotsiaalkindlustuskontode loomist ja sotsiaalsete tagatiste loomist projektipõhises ja ajutises töös erinevate tööandjate või platvormide juures. Näiteks Prantsusmaal on võetud kasutusele inimese (töö)aktiivsuskonto (Compte Personnel d’Activité), millele saab koguda punkte töötatud aja eest. Punktide omanik saab riigilt võimaluse minna täiendkoolitusele, saada ettevõtlustoetust või minna üle osaajaga tööle. Konto on aga alles rakendumas ja selle edukust ei saa veel hinnata.

Need on vaid mõned näited rahvusvahelisest elavast diskussioonist platvormitöö väljakutsetele lahenduse leidmisel. Arutelu on muidugi palju laiem ja mitmetahulisem, hõlmates ka maksuküsimusi, konkurentsiteemasid, töötajate kollektiivse esindamise küsimusi jne. Seega on hetkel veel vara öelda, kas lahendusvariandid võiksid toimida ning milline neist võiks olla asjakohane Eestis, kuid probleemi tuleb märgata ja teadvustada ka riiklikul tasandil. On alles tekkiva regulatsioonipraktika küsimus, kas platvormitöö jääb seostuma ebakindla ja kaitseta tööga või saab sellest tavapärane töövorm erinevate ametikohtade ja inimeste hulgas. 

Artikkel ilmus ka Äripäevas (12.01.2018)

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Pensionite võrdsustamine soodustab ümbrikupalga andmist 17.05.2018

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vastu pensioni esimese samba ühtlustamisele, sest see soosib koja hinnangul ümbrikupalga maksmist. --related-- Sotsiaalministeerium plaanib teha muudatusi riiklikus pensionikindlustussüsteemis. Ühe muudatusena koosneks vanaduspension 202 ...
    Loe edasi..

  • Soolisel palgalõhel on palju põhjuseid 16.05.2018

    Statistikaamet avaldas hiljuti meeste ja naiste keskmise tunnitasu 2017. aasta oktoobris. Nende andmete järgi teenisid naised ühes töötunnis keskmiselt 21% vähem kui mehed. Palgalõhel on palju erinevaid põhjuseid Mehed töötavad suurema tõen&a ...
    Loe edasi..

  • Aktiivsus tööturul suurenes endiselt 15.05.2018

    Töötuse määr oli 2018. aasta I kvartalis 6,8%, tööhõive määr 66,6% ja tööjõus osalemise määr 71,4%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes rahvastiku majanduslik aktiivsus põhiliselt t ...
    Loe edasi..

  • Sooline palgalõhe oli eelnenud aastaga samal tasemel 14.05.2018

    Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele. --re ...
    Loe edasi..

  • Töötukassa statistika aprillis 2018 14.05.2018

    Aprillis vähenes registreeritud töötute arv võrreldes eelmise kuuga 4% võrra. Aprilli lõpus oli töötuna registreeritud 31 808 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,9%. Vähenenud töövõi ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Careria
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255389  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
88  Koolitust
22365  Artiklit
52715  Registreerunud kasutajat
36284  Nädalakirja tellijat
33469  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017