Teejuht 2019
Reede, 17. August
 

Praeguste noorte esimest töökohta 30 aasta pärast enam pole

Roberti Kitt, Swedbanki Eesti juht, andis MTÜ Tagasi Kooli projekti "100 e-külalistundi" raames tunni, kus ta rõhutas, et tulevikus edukas olemiseks peaksid noored õppima uusi asju ja kõiki panuseid mitte ühele kaardile tegema.

E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank, Overall ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. E-külalistundide programmiga saab tutvuda siin.

Mida võiks tänapäeva noor õppida?

Tehnilises füüsikas doktorikraadi omandanud Kitt rääkis noortele tuleviku tööst ja sellest, mida õppida täna, et edukas olla. Ta tõi paralleeli füüsikas kasutatava kaose teooriaga, mis tähendab eelkõige seda, et raske on ette ennustada tulevikku, sest kõige väiksemgi mõjutus muudab radikaalselt asjade käiku.

Erialavalikust rääkides rõhutas Kitt, et tegelikult ei oska keegi praegu täie kindlusega väita, millised töökohad on 30 aasta pärast hinnatud. Just sellepärast on oluline riske hajutada ja maailma avatud silmadega vaadata.

Haridussüsteem terviklikumaks

"Et olla valmis hea õnnega pihta saama ja et suudaksime muuta asju, mida on väga keeruline muuta, peame olema avatud. Nii riigina kui inimestena. Peame olema valmis muutustega kaasa minema ja painduma," avaldas Kitt, kes soovitas mitte kõiki panuseid ühele kaardile panna. "Kui mõelda selle peale, kuidas juhitakse riike või püütakse kasvatada majandusi, siis enamasti põhinevad kõik otsused ja tegevused siiski mingit laadi ennustamisel. Ja eks ta õige ongi – kui me ei püüa üldse ette planeerida ja meid ümbritsevaid arenguid suunata, olemegi ainult juhuslikkuse meelevallas. Samas, kui me tegelikult liiga hästi ei tea, mis homme või ülehomme juhtub, ei tohiks teha panuseid ühele, kahele või kolmele asjale, pigem kümnele, kahekümnele või kolmekümnele."

Kitti sõnul on endiselt liiga palju noori, kes teevad väga palju sarnaseid valikuid. Eesti haridussüsteem võiks tema hinnangul olla oluliselt terviklikum ja ülikoolid võiksid teha rohkem koostööd. Meil on liiga suur hulk noori, kes teevad väga sarnaseid valikuid, ja palju ülikoole väga sarnaste õppekavadega. Samal ajal on erialasid, mida minnakse õppima väga vähe, ehkki just nende erialade spetsialiste oleks Eestil hädasti vaja.

"Näiteks IT-spetsialiste on meil juba puudu ja juba lähematel aastatel kasvab see puudujääk 20 000ni," avaldas Kitt ja lisas: "Teine oluline asi, mida teil tasuks arvestada, on see, et tuleviku ametid saavad olema ilmselt üpris erinevad tänastest – rohkelt on IT-tööd, nagu öeldud. Samuti on palju tööd erinevate andmetega. Lisaks tasub tänastel noortel arvestada sellega, et pärast keskkooli omandatud eriala või amet ei jää nendega 30 aastaks. Palju on muutumist, ametid ja tööd kohanduvad muutuvate oludega. See tähendab, et eriti oluline on koolis õppida õppima. Ja arvestada sellega, et elu jooksul tuleb mitu korda muutuvate oludega kohaneda. Ja õppida ja õppida ja õppida."

Koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel

Kitt tõi välja veel ühe teema, milles näeb suurt arenguruumi. See on ettevõtjate ja teadlaste vaheline koostöö. Tema sõnul on meil väga palju tublisid teadlasi ja väga palju ettevõtjaid, kuid nende omavaheline koostöö võiks olla oluliselt tulusam ja efektiivsem.

"Eesti on väike, aga meil on iga ruutkilomeetri kohta maailmas väga palju arukaid ja mõistlikke inimesi! Me kõik saame üksteisega suheldes ning üksteise erinevusi ja uusi ideid vastu võttes kaasa aidata Eesti kasvamisele ja arenemisele. Me kõik saame pakkuda oma oskusi ja teadmisi üksteisele ning panna neid tööle ka riigi hüvanguks. Mida rohkem me ühist asja ajame ja erimeelsuste asemel ühisosi otsime, seda parem on meil kõigil Eestis elada," sõnas Kitt lõpetuseks.

  • Autor: Kristel Peterson
  • Allikas: Swedbank
Seotud märksõnad: töökoht, infotehnoloogia
Konsolideerimise kursus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Taasiseseisvumis­päeval töötamisest 17.08.2018

    20. august on riigipüha, mis on reeglina töötajate jaoks vaba päev. Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
    Loe edasi..

  • Tööinspektsiooni infotelefon ei tööta 21. ja 22. augustil 15.08.2018

    Teisipäeval, 21. augustil ja kolmapäeval, 22. augustil ei tööta Tööinspektsiooni infotelefon (+372) 640 6000. Tööinspektsiooni poole on võimalik pöörduda küsimustega kirjalikult aadressil jurist|ät|ti.ee. Teie kirjale vastataks ...
    Loe edasi..

  • Tööturg püsib töötajasõbralik 14.08.2018

    Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest. Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris. Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasv ...
    Loe edasi..

  • Migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata 14.08.2018

    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ü ...
    Loe edasi..

  • Registreeritud töötute arv juulis veidi suurenes 10.08.2018

    Juuli lõpus oli töötuna registreeritud 29 992 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6%. Registreeritud töötute arv suurenes võrreldes eelmise kuuga 1,7% võrra. Registreeritud töötuse määr ol ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • swissotel
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257393  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
96  Koolitust
22237  Artiklit
52824  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017