Lähema kaheksa aasta jooksul väheneb Eesti tööealine elanikkond 43 000 inimese võrra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul.
Selleks, et töötajad ja tööandjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida õppima asuda, vanemaealised ja tervislikel põhjustel tööturult eemale jäänud saaksid ennast täiendada ja leida uue väljundi tööturul, tehakse üha rohkem põhjalikke uuringuid ja prognoose.
Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.
Töötukassa koostab prognoosi, et paremini kokku viia tööotsija ning sobiv töökoht. Samas saavad kõik inimesed baromeetrit edukalt kasutada oma koolitusplaanide tegemisel. Tööandjale on rakendus toeks olukorras, kus tuleb hinnata, kas ettevõtte laienedes on vajalik tööjõud piirkonnas olemas.
Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele järgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?
Esimesest hindamisest on möödunud kolm aastat ja sel perioodil on tööturul toimunud mitmeid muutusi, aina teravamalt kerkib pinnale probleem – vajalike oskustega töötajaid jääb ühe vähemaks. 2016. aasta sügisel oli baromeetri põhjal väga suur ülejääk sekretär-asjaajajatest ning sekretär-juhiabidest. Viimased andmed näitavad aga, et väga suurt ülejääki mõne ameti esindajatest täna enam polegi. Suur ülejääk on aga ajakirjanikest, andmesisestajatest ja raamatupidajatest. Kolme aasta eest tegid selles kategoorias ilma advokaadid, prokurörid ja haldusjuristid ning äri- ja avaliku halduse tippspetsialistid.
Mõned aastad tagasi oli Eesti tööjõuturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonimüügi agentidest. Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on nüüd juba täiesti piisavalt, kuid suur puudus on tööjõuturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.
Tallinnas ja Harjumaal hindas töötukassa tööjõu nõudlust ja vajadust koos CV Online’iga. Tööjõuvajaduse baromeetri järgi on nõudlus kõige suurem IT-sektoris, kus on eriti puudus tarkvara arendajatest ning programmeerijatest, samuti napib töötajaid insener-tehnilistel ametikohtadel (insenerid, mehhatroonikud, CNC-pingi operaatorid).
Teenindussektor on enim hädas turvatöötajate, kokkade, klienditeenindajate ja puhastusteenindajate leidmisega, tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, masinõmblejaid, tislereid, ehitus projektijuhte ja spetsialiste. Puudus on bussi- ja kaugsõiduautojuhtidest.
Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske täita õdede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris õpetajate ja õpetajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.
Tööjõuvajaduse suurenemise põhjused on erinevad: kui IKT sektoris puudutab nõudluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises võib põhjuseks olla tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused või tööjõu liikumine riigist välja. Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik küll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli lõppu ei siirduta erialasele tööle palgatingimuste või muude põhjuste tõttu. Kahanevat populaarsust on märgata käelisi oskusi nõudvate erialade nagu metalli või puidu töötlemise osas. Klienditeeninduses võib värbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, töötaja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja väiksema koormuse järele.
Ametikohtadel, kus investeering on mõttekas ja vähendab inimese masinlikku tööd, vaatavad tööandjad kindlasti tehnoloogia suunas. Inimest vajavate erialade puhul võiks siiski kaaluda paindlike võimaluste pakkumist: on inimesi, kes sooviksid väga tööd teha, kuid ei suuda panustada täiskoormusega, on lapsevanemaid, kes ei saa liiga varaseks kellaajaks tulla, vaid peavad enne lapse lasteaeda viima, on töid, mida saab teha kodukontorist jne. Tallinnast väljaspool on võtmeküsimuseks kindlasti kodust tööle saamine, kus tööandja vastutulek on teinekord ainus võimalik lahendus.
Tartumaa tööturg on võrreldes eelmise korraga teinud väikese sammu tasakaalu suunas. Nii näiteks ei ole Tartumaal suure ülejäägiga ametikohtade seas enam sekretäre ja andmesisestajaid. Tööjõu defitsiidi poole on ka Tartumaal suur puudus infotehnoloogia spetsialistidest. Tööjõupuudus on veidi vähenenud mõnedel toitlustuse, teeninduse ja tekstiilitööstuse ametialadel – näiteks kokkadest, pagaritest ja kondiitritest, masinõmblejatest ning postiljonidest ei ole enam nii suur puudus kui on seda olnud viimase aasta jooksul.
Töötukassa roll töötuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. Põhjuseid, miks inimene ühel hetkel töötu on, on mitmeid, samal ajal kurdavad tööandjad, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Seega on üha olulisem, et töötajad/tööotsijad oleksid valmis õppima ja tööandjad toetaksid töötajaid õppimise ajal.
Töötukassalt on võimalik tuge saada nii töötaval, tööd otsival kui ka õppival inimesel. Kõik tööealised, kes soovivad end täiendada või uut kutset omandada on oodatud töötukassa karjäärinõustaja juurde. Aja saab broneerida e-töötukassas. Võimalus on saada igakuist õppetoetust, töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud tööjõuvajaduse uuringute tulemuste põhjal ja nimekiri on olemas töötukassa kodulehel ning see täieneb igal aastal. Sellel aastal saab töötukassa toel kutse- või kõrgharidust omandada rohkem kui 200 õppekaval eesti ja vene keeles.
Järgmine tööjõuvajaduse baromeeter ilmub oktoobris.
