Merit Tarkvara
Esmaspäev, 16. Juuli
 

Raamatupidajaid ja andmesisestajaid on liiga palju, tööturg vajab programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte

Lähema kaheksa aasta jooksul väheneb Eesti tööealine elanikkond 43 000 inimese võrra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul.

Selleks, et töötajad ja tööandjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida õppima asuda, vanemaealised ja tervislikel põhjustel tööturult eemale jäänud saaksid ennast täiendada ja leida uue väljundi tööturul, tehakse üha rohkem põhjalikke uuringuid ja prognoose.

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.

Töötukassa koostab prognoosi, et paremini kokku viia tööotsija ning sobiv töökoht. Samas saavad kõik inimesed baromeetrit edukalt kasutada oma koolitusplaanide tegemisel. Tööandjale on rakendus toeks olukorras, kus tuleb hinnata, kas ettevõtte laienedes on vajalik tööjõud piirkonnas olemas.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele järgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?

Esimesest hindamisest on möödunud kolm aastat ja sel perioodil on tööturul toimunud mitmeid muutusi, aina teravamalt kerkib pinnale probleem – vajalike oskustega töötajaid jääb ühe vähemaks. 2016. aasta sügisel oli baromeetri põhjal väga suur ülejääk sekretär-asjaajajatest ning  sekretär-juhiabidest. Viimased andmed näitavad aga, et väga suurt ülejääki mõne ameti esindajatest täna enam polegi. Suur ülejääk on aga ajakirjanikest, andmesisestajatest ja raamatupidajatest. Kolme aasta eest tegid selles kategoorias ilma advokaadid, prokurörid ja haldusjuristid ning äri- ja avaliku halduse tippspetsialistid.

Mõned aastad tagasi oli Eesti tööjõuturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonimüügi agentidest. Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on nüüd juba täiesti piisavalt, kuid suur puudus on tööjõuturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.

Tallinnas ja Harjumaal hindas töötukassa tööjõu nõudlust ja vajadust koos CV Online’iga. Tööjõuvajaduse baromeetri järgi on nõudlus kõige suurem IT-sektoris, kus on eriti puudus tarkvara arendajatest ning programmeerijatest, samuti napib töötajaid  insener-tehnilistel ametikohtadel (insenerid, mehhatroonikud, CNC-pingi operaatorid).

Teenindussektor on enim hädas turvatöötajate, kokkade, klienditeenindajate ja puhastusteenindajate leidmisega, tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, masinõmblejaid, tislereid, ehitus projektijuhte ja spetsialiste. Puudus on bussi- ja kaugsõiduautojuhtidest.

Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske täita õdede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris õpetajate ja õpetajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.

Tööjõuvajaduse suurenemise põhjused on erinevad: kui IKT sektoris puudutab nõudluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises võib põhjuseks olla tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused või tööjõu liikumine riigist välja. Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik küll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli lõppu ei siirduta erialasele tööle palgatingimuste või muude põhjuste tõttu. Kahanevat populaarsust on märgata käelisi oskusi nõudvate erialade nagu metalli või puidu töötlemise osas. Klienditeeninduses võib värbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, töötaja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja väiksema koormuse järele.

Ametikohtadel, kus investeering on mõttekas ja vähendab inimese masinlikku tööd, vaatavad tööandjad kindlasti tehnoloogia suunas. Inimest vajavate erialade puhul võiks siiski kaaluda paindlike võimaluste pakkumist: on inimesi, kes sooviksid väga tööd teha, kuid ei suuda panustada täiskoormusega, on lapsevanemaid, kes ei saa liiga varaseks kellaajaks tulla, vaid peavad enne lapse lasteaeda viima, on töid, mida saab teha kodukontorist jne. Tallinnast väljaspool on võtmeküsimuseks kindlasti kodust tööle saamine, kus tööandja vastutulek on teinekord ainus võimalik lahendus.

Tartumaa tööturg on võrreldes eelmise korraga teinud väikese sammu tasakaalu suunas. Nii näiteks ei ole Tartumaal suure ülejäägiga ametikohtade seas enam sekretäre ja andmesisestajaid. Tööjõu defitsiidi poole on ka Tartumaal suur puudus infotehnoloogia spetsialistidest. Tööjõupuudus on veidi vähenenud mõnedel toitlustuse, teeninduse ja tekstiilitööstuse ametialadel – näiteks kokkadest, pagaritest ja kondiitritest, masinõmblejatest ning postiljonidest ei ole enam nii suur puudus kui on seda olnud viimase aasta jooksul.

Töötukassa roll töötuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. Põhjuseid, miks inimene ühel hetkel töötu on, on mitmeid, samal ajal kurdavad tööandjad, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Seega on üha olulisem, et töötajad/tööotsijad oleksid valmis õppima ja tööandjad toetaksid töötajaid õppimise ajal.

Töötukassalt on võimalik tuge saada nii töötaval, tööd otsival kui ka õppival inimesel. Kõik tööealised, kes soovivad end täiendada või uut kutset omandada on oodatud töötukassa karjäärinõustaja juurde. Aja saab broneerida e-töötukassas. Võimalus on saada igakuist õppetoetust, töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud tööjõuvajaduse uuringute tulemuste põhjal ja nimekiri on olemas töötukassa kodulehel ning see täieneb igal aastal.  Sellel aastal saab töötukassa toel kutse- või kõrgharidust omandada rohkem kui 200 õppekaval eesti ja vene keeles.

Järgmine tööjõuvajaduse baromeeter ilmub oktoobris.

Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256804  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22183  Artiklit
52778  Registreerunud kasutajat
36226  Nädalakirja tellijat
33347  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017