Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil on võrreldes eelmise aasta juuliga kirja panemata töötajate arv vähenenud rohkem kui kolm korda – 25 protsendilt 7 protsendile, kirjutab Eesti Päevaleht.
Töötajate ametlikku registrisse kandmise kohustus, mis eelmise aasta 1. juulil loodi, on maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul andnud märkimisväärseid tulemusi.
Kui eesmärk oli riigieelarvesse tuua tööjõumaksudena juurde 10 miljonit eurot, siis see sai Lemendiku sõnul täidetud juba üheksa kuuga. Maksuameti järgmine eesmärk on registreerimata töötajate protsendi viia aasta lõpuks alla viie.
MTA ametnikud käivad registreerimisi kontrollimas peaaegu iga päev ja on aasta jooksul üle vaadanud rohkem kui 24 000 töötaja. Päevas teeb see keskmiselt 65 inimest ja neist ühel korral määratakse ka trahv. Maksimaalne rahaline karistus töötaja registreerimata jätmise eest on äriühingule 3200 ja selle juhatuse liikmele 1800 eurot.
Lemendik möönis, et osasid tööandjaid trahvi saamine ei huvita ja ka järgmisel korral, kui ametnikud kontrollima tulevad, on töötaja registreerimata. Samuti on ette tulnud juhuseid, et ettevõtte omanik või juhatuse liige on kontrolli üle pahane, sest tegevuse käigus häiritakse kliente.
Nii mõnelgi korral on aga MTA kontoris märgata töötajate registris uute sissekannete tulva, kui kontroll just mingis kindlas piirkonnas viibib. "Selliseid asju me ikka näeme, aga meie eesmärk ei ole ka esimese asjana karistada. Loodame, et inimesed teevad registreeringu ära ka ilma meieta," sõnas Lemendik ja lisas, et karistatakse ikkagi enamasti suuremaid rikkumisi probleemsemates sektorites.
Need nii-öelda tumedad valdkonnad on Lemendiku sõnul ehitus, toitlustus ja jaekaubandus. Neist kolmest on suurim registreerimata töötajate osakaal ehituses. Ühtlasi pole tema sõnul mitte ühtegi valdkonda, kus rikkumist avastatud ei ole.
Lemendik tõi esile, et peamiselt tuuakse töötaja registreerimata jätmise põhjustena välja lihtsalt unustamine või asjaolu, et inimene on uus ja just ametisse asunud. Nende vabanduste kõrval on tööandjad leidnud aga nutika viisi, kuidas töötajad küll registreerida, kuid panna nad kirja vabatahtlikena. Ehk nii väliüritustel, toitlustusasutustes kui ka ehituses teevad inimesed tegelikult tööd, kuid kõike seda ametlikult vabatahtlikkuse sildi all.
MTA andmetel kandsid eelmise aasta juulis, esimesel registreerimiskohustuse kuul 67 140 tööandjat registrisse 589 660 isiku töötamise. Kõige rohkem töötajaid registreeriti hariduse, jaekaubanduse ja ehituse tegevusaladel. Registri sisseseadmine tõi riigile üheksa kuuga 10,25 miljonit eurot. 2014. aasta kohta esitas tänavu tuludeklaratsiooni üle 20 000 inimese, kes polnud varem ametlikku sissetulekut saanud.
