Selle aasta aprillis vähenes registreeritud töötus kiiremini kui eelmise aasta aprillis, kuivõrd uusi registreeritud töötuid lisandus vähem ning ka registreeritud töötusest tööle liikujaid oli rohkem.
Kokkuvõttes jäi registreeritud töötute arv aprillis siiski veidi kõrgemaks aastatagusest tasemest. Kuu lõpus oli töötuna arvel 30 466 inimest ehk 4,8% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Registreeritud töötuse vähenemise põhjusteks aprillis võrreldes märtsiga üle 2000 registreeritud töötu võrra on nii sesoonselt suurem tööjõu vajadus kui ka üldisem tööturu paranemine.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: "Eelmisel kuul oli meil vahendada enam kui 5000 uut töökohta, mis on läbi aegade suurim arv aprillis lisandunud töökohti. Ka eelnevatel kuudel oli meil töökohti vahendada üle 30% enam kui eelmisel aastal. See annab põhjust loota, et olukord tööturul liigub paremuse suunas ka järgnevatel kuudel."
Kõrgeim oli aprillis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (12,0%) ja Valgamaal (9,2%) ning madalaim Harjumaal (3,3%) ja Tartumaal (3,4%). Võrreldes märtsiga vähenes registreeritud töötus kõigis maakondades. Seejuures kõige kõrgema registreeritud töötusega maakonnas Ida-Virumaal langes aprillis registreeritud töötus veidi rohkem (0,4 protsendipunkti) kui Eestis keskmiselt (0,3 protsendipunti).
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid aprilli lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (20%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Aprillikuu jooksul lisandus märtsikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 5 365 uut tööpakkumist, millest 55% sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 10 916. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (25%). Järgnesid lihttöölistele (21%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (17%) pakutavad töökohad.
Aprillikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4 119 inimest. Tööalasel koolitusel osales aprillis 4 577 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 127 inimest. Tööpraktikal osales 1 115, tööharjutusel 788 ning tööklubis 787 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 787 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti aprillis 1 028 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 39 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 51 uut töökohta. Palgatoetusega oli aprillis töötamas 1 008 inimest. Lisaks osales veel 3 802 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 159 inimest, kogemusnõustamisel 3 inimest, kaitstud töö teenust osutati 20 inimesele ning töölesõidu toetust sai 20 inimest. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis aprillis töötukassa toel tööd 5 048 vähenenud töövõimega inimest ning teenusel osalemist alustas 848 inimest.
Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 12 233 inimesele ehk 34% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 407 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4,5 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai aprillis 8 412 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa aprillis 862 inimesele. Keskmine aprillis määratud hüvitis oli 1 696 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,3 miljoni euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa aprillis 116 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 261 eurot ning hüvitisteks maksti aprillis üle 201 tuhande euro.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
