Detsembrist alates on uute vabade töökohtade arv olnud stabiilselt kõrgem aastatagusest ajast, mis on kaasa toonud vähenemise trendi registreeritud töötute arvus. Kui 2015. aasta lõpus oli registreeritud töötute arv 8% kõrgem eelnenud aasta lõpu seisust, siis mai lõpuks on vahe aastataguse ajaga vähenenud kaks korda madalamaks.
Tööturu mõningase paranemise ja sesoonsusest tuleneva suurema tööjõuvajaduse koosmõjul langes registreeritud töötute arv mais 8% ehk kokku 2400 inimese võrra. Kuu lõpus oli töötuna arvel 28 064 inimest ehk 4,4% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
"Vaatamata suhteliselt kõrgele koondamiste arvule, on üle Eesti paljudel tegevusaladel vajadus tööjõu järele suurenenud ja töötuna registreeritud inimeste arv on kahanenud alates märtsikuust," sõnas Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Kõrgeim oli mais registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (11,2%) ja Valgamaal (8,4%) ning madalaim Harjumaal (3,1%) ja Tartumaal (3,1%). Võrreldes aprilliga vähenes registreeritud töötus kõigis maakondades. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid mai lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (19%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).
Maikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 3% rohkem tööpakkumisi kui aprillis ning võrreldes eelmise aasta maiga oli kasv lausa 44%. Kuu jooksul lisandus 5 523 uut tööpakkumist, millest 61% sisestati töötukassa portaali iseteeninduse kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 11 275. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (26%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (19%) ning lihttöölistele (19%) pakutavad töökohad.
Maikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4 988 inimest. Tööalasel koolitusel osales mais 4 034 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 050 inimest. Tööpraktikal osales 1 086, tööharjutusel 753 ning tööklubis 803 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 633 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti mais 871 korral.
Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 36 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 50 uut töökohta. Palgatoetusega oli mais töötamas 1 090 inimest. Lisaks osales veel 3 934 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 238 inimest, kogemusnõustamisel 3 inimest, kaitstud töö teenust osutati 50 inimesele, töölesõidu toetust sai 7 inimest ning 1 inimene kasutas saatja sõidukulu hüvitamise teenust.
Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis mais töötukassa toel tööd 5 010 vähenenud töövõimega inimest ning teenusel osalemist alustas 771 inimest.
Töötukassa maksis mais töötuskindlustushüvitist 11 889 inimesele ehk 35% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 415 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4,2 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai mais 7 786 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa mais 566 inimesele. Keskmine mais määratud hüvitis oli 1 853 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,2 miljoni euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa mais 216 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 867 eurot ning hüvitisteks maksti mais üle 331 tuhande euro.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast Töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
