Juuli lõpus oli töötuna registreeritud 29 992 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6%.

Registreeritud töötute arv suurenes võrreldes eelmise kuuga 1,7% võrra. Registreeritud töötuse määr oli juulis kõrgeim Ida-Virumaal (8,6%) ja madalaim Saaremaal (3,1%).

Võrreldes aastataguse ajaga oli registreeritud töötuid juuli lõpus 1,3% rohkem. Töötute arv on kasvanud töövõimereformi mõjul, selle aasta juuli lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7% enam vähenenud töövõimega inimesi kui möödunud aastal. Vähenenud töövõimega töötuid oli juuli lõpus 9 626 ehk 32% registreeritud töötutest.

Juulis oli töötukassal vahendada ligi 10 000 töökohta. Uusi tööpakkumisi lisandus juulis üle 4 500. Töötukassa abiga asus juulikuus tööle või alustas ettevõtlusega üle 3 300 inimese (sealhulgas 814 vähenenud töövõimega inimest).

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitisi kogusummas 4,1 miljonit eurot, kindlustushüvitist koondamise korral veidi üle miljoni euro ning tööandja maksejõuetushüvitisi 266 000 eurot.

Juulis tegi töötukassa 3 695 töövõime hindamise otsust. Neist üle poole juhtudel (57%) määrati inimesele osaline töövõime. Töövõimetoetust maksti juulis enam kui 56 000 inimesele kogusummas 15,3 miljonit eurot.

Sel kuul möödub Eesti taasiseseisvumisest 27 aastat ja selle ajaga on tööturul olnud väga erinevaid aegu. Alates 2001. aastast on registreeritud töötute arv olnud kõige madalam 2006. aasta oktoobris, mil see jäi alla 12 000. Kõige kõrgem oli registreeritud töötute arv 2010. aasta märtsis, kui see oli üle 95 000. 

Täpsem statistika on leitav Töötukassa kodulehelt.

Registreeritud töötuse statistika kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud.