Regulaarne tervisekontroll aitab ennetada kutsehaigusi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eduka ettevõtte aluseks on terve ja motiveeritud töötaja. Regulaarne tervisekontroll aitab töötajatel varakult haigustele jälile saada ja tööandjal vastavalt juhistele töökeskkonda ohutumaks muuta.

2016. aastal registreeriti töötervishoiuarstide poolt Eestis 39 uut kutsehaigus- ja 95 tööst põhjustatud haigusjuhtu. Kõige enam põhjustasid kutsehaigusi füsioloogilised ohutegurid (nt korduvad ja ühetaolised liigutused, raskuste käsitsi teisaldamine). Üldjuhul oli ühel isikul mitu kutsehaiguse diagnoosi.

Tervisekontroll aitab varakult haigusele jälile saada

Tervisekontroll on vajalik töötajatele, kelle tervist mõjutab mõni töökeskkonna ohutegur. Eesmärk on varakult avastada töökeskkonnast tingitud tervisehäired ja ennetada töötaja tervise edasist halvenemist. Kontroll viiakse läbi töötervishoiuarsti poolt, kes hindab töötaja terviseseisundit ja töötingimiste sobivust ning diagnoosib tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.

Töötervishoiu teenust pakkuva Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr. Toomas Põllu sõnul on tervisekontroll profülaktiline uuring, mille läbinud inimesed saavad hea ülevaate oma tervisest. "Kontroll on põhjalik, tehakse erinevaid analüüse ja uuringuid. Kümnest patsiendist kahel leiame tervises kõrvalekalde, mida isik ei tea ja kinnitame ka mõne diagnoosi. Näiteid on palju, enese teadmata läbi põetud infarktist kasvajateni," räägib dr. Põllu.

Dr. Põllu hinnangul on tervisekontroll eriti oluline üle 40-aastastel, kes ei pruugi otseselt vaevusi tunda, kuid organismi vananemise tõttu vajatakse tegelikult prille või on tekkinud nt kuulmislangus. Terviseriske põhjustab ka töö arvutiga, kus inimesed on pikalt sundasendis, tekivad nägemishäired jm.

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst

Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille puhul enamasti tervistumist ei toimu ning selle põhjustaja on töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigusele on iseloomulik aeglane areng ja vahel on haigus nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada või seostada mõne töökeskkonna ohuteguriga.
Sotsiaalministri määrusega kehtestatud kutsehaiguste ja ohutegurite loetelu leiab SIIT.

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde, kus tehakse tervisekontroll ja vajadusel diagnoositakse kutsehaigus.

Töötervishoiuarst võib saada esimesed viited kutsehaigusele perioodilise tervisekontrolli käigus, tehes kindlaks töötaja terviseseisundi, kogudes andmeid tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. "Tööandjatele konfidentsiaalset infot diagnoosi kohta me ei edasta, vaid juhime tähelepanu sellele, mida tuleks teisiti teha või kas on vajalik suunata inimene teisele tööle," kinnitab dr. Põllu. Kutsehaiguse diagnoosist teatab töötervishoiuarst kirjalikult tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja perearstile.

Tervisekontrolli korraldamine

Tervisekontrolli sageduse määrab töötervishoiuarst esmasel kohtumisel. Esmane tervisekontroll viiakse läbi kuu jooksul peale ametisse asumist, et selgitada välja, kas töötaja sobib tööoludesse.

"Tervisekontroll on dünaamiline jälgimine, mis lähtub inimese terviseriskide individuaalsest jälgimisest," räägib Dr. Põllu. "Enamasti käiakse kontrollis iga kahe aasta tagant, kroonilised haiged kutsutakse tagasi igal aastal, sest muutused on näha regulaarsel kontrollil."

Tervisekontrolli eest tasub tööandja ja selle tegemist peab võimaldama tööajast. Kontrolli saab teostada nii töötervishoiuarstide juures kui tellida kaugemal asuvasse ettevõttesse litsentseeritud tervishoiubussi.

"Tervisebussi kohapeale tellimine on väga hea võimalus, mis säästab ettevõttele tööaega," on teenusega rahul MS Balti Trafo tootmisjuht Toivo Sillandi. "Töötervishoiuarstid teevad meie ettevõttes eelnevalt ringkäigu, et näha tegelikku töökeskkonda ja aidata ohtusid tuvastada. Me tahame, et inimesed oleksid meie majas terved," tutvustab Sillandi kontrolli.

Kaarli Hambapolikliiniku personalijuht Piret Sarv sõnab, et nende töötajatele on sõltuvalt töökeskkonna riskidest loodud koostöös töötervishoiuarstiga erineva sisuga tervisekontrollipaketid. "Meil käivad tervisekontrollis kõik töötajad, sest kõikide töös on ohutegureid, näiteks hambaarstidel pidev sundasend. Meie töökeskkonnas ohutegurid ei kao ja seetõttu pakume võimalusi vaevusi ennetada. Näiteks füsioterapeudid õpetavad õigesti venitama, meil on varbseinad, massaažitoolid ja istumispallid, samuti võimaldame tööandja ruumides töö ajal ka massaažiteenust," tutvustab Sarv.

Mida teha, kui kahtlustad kutsehaigust?

Kutsehaiguse kahtluse korral peab töötaja pöörduma töötervishoiuarsti või perearsti poole.
Loe lähemalt tervisekontrolli korraldamisest SIIT.

Töötajal, kelle tervisekahjustus on saadud tööülesannete täitmisel, on õigus nõuda tööandjalt tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud, töötaja vahepealsest töövõimetusest tekkinud ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju. Kannatanul on õigus nõuda ka tervisekahjustustest tingitud lisakulutuste, nt abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et regulaarne tervisekontrolli läbiviimine aitab ennetada kutsehaigusi, tagades töötajale hea tervise ja ettevõtjale õnneliku töötaja.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll