Seitse tundi päevas ekraani ees

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Valdav osa meie ajju jõudvast infost (erinevatel andmetel kuni 90%) on visuaalne. Seega on raske ülehinnata silmade rolli meie igapäevases (töö)elus. Silmade ja hea nägemise hoidmiseks tuleb aga monitoride ja ekraanide poolt vallutatud maailmas aina teadlikumalt käituda.

Millward Browni ülemaailmse uuringu alusel (2014) vaatab keskmine inimene päevas 113 minutit telerit, kasutab 108 minutit arvutit, kulutab 147 minutit nutitelefonile ning 50 tahvelarvutile. Kokku möödub ekraanide ees seega 418 minutit ehk ca 7 tundi. See on meie silmadele suur koormus.

Nõmme Silmakeskuse arsti Aili Neieri sõnul arvuti ise tingimata nägemist ei kahjusta, küll teeb seda aga oma nägemisaparaadi ülekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine põhjustab silmade väsimist ja kuivust. "Silmades tekib kipitustunne, punetus, pisaravool, võib tekkida ka peavalu ja hägune nägemine. Häired silmade ehituses, nagu näiteks lühi- ja kaugnägelikkus ning astigmatism kiirendavad väsimuse teket ja süvendavad seda veelgi," selgitas Neier. Ekraanile keskendumise korral väheneb silma pilgutamiste arv kuni 5 korda. Selle tagajärjel õheneb silma kattev pisarakile ja silma pinnale tekivad kuivad kohad, mis põhjustavadki vaevusi.

Kuidas ennast aidata?

Suuremate probleemide ennetamiseks tuleks:

  • pilgutada tihedamalt silmi. Normaalne pilgutuskordade arv, mis tagab silma piisava niisutamise, on 22 korda minutis. Iga pilgutusega vabaneb silma pinnale mikroskoopiline kogus pisaravedelikku, mis jaotub tänu laugude liikumisele ühtlaselt üle silma;
     
  • vajadusel kasutada niisutavaid silmatilkasid, nn kunstpisaraid;
     
  • kasutada arvutiga tööl prille, kui silmaarst on need määranud (kontaktläätsed võivad mõjuda kuivatavalt);
     
  • asetada ekraan silmadest pisut kaugemale, kui on tavaline lugemiskaugus ja võimaluse korral paigutada ekraan nii, et selle ülemine serv ei oleks silmadest kõrgemal;
     
  • jälgida, et tööruumi valgustus ei oleks liiga ere ja ekraan oleks peegeldustevaba;
     
  • planeerida töösse puhkepause, ideaalseks loetakse 15 minutit pausi iga 45 minuti töö järel;
     
  • pauside ajal võiks vaadata kaugusesse. See aitab silmalihastel taastada loomuliku asendi ja puhata. Kõige lihtsam on suunata pilk aknast välja.

"Silmadele on kasulikud ka harjutused, nagu näiteks üles-alla ja vasakule-paremale vaatamine ning silmade ringitamine. Kindlasti ei soovita pausi ajal lugeda ega nutitelefonis tegutseda," jagas Nõmme Silmakeskuse arst soovitusi.

Kui sageli silmi kontrollida?

Arvutiga töötaja võiks silmi kontrollida iga 2 aasta tagant. "Selle alla kuulub tavaliselt nägemise kontroll kaugele ja lähedale, silmade optilise ehituse ning silmarõhu mõõtmine, prillide vajaduse väljaselgitamine ja vajadusel prillide määramine. Silmaarst kontrollib ka silmapõhja olukorda," tegi Neier protseduuridest ülevaate. Kaebuste korral võib muidugi arsti külastada ka sagedamini.

Kas tööandja peab prillid hüvitama?

Tööandja peab hüvitama vähemalt poole tööajast kuvariga töötavale inimesele prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Levinud praktika kohaselt hangib töötaja endale prillid ja tööandja hüvitab seejärel nende maksumuse (mingi rahalise piiri või protsendi ulatuses koguhinnast). Hüvituse suurus peab olema piisav prillide soetamiseks. Kui töötaja soovib osta kallimaid prille, kui tööandja hüvitab, peab ta ise juurde maksma.

Kui ostetud prille kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse osakaal. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul, kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi aga ei teki.

Loe lisaks: Arvutiga töötamine

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll