Teejuht 2019
Esmaspäev, 20. August
 

Sooline palgalõhe oli eelnenud aastaga samal tasemel

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Veel samal teemal

Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2017. aasta oktoobrikuu andmetel naistöötajatel 6,26 eurot ning meestöötajatel 7,91 eurot. 2016. aastaga võrreldes suurenes brutotunnitasu nii nais- kui ka meestöötajatel 3,7%. Kui aastatel 2014–2016 suurenes naistöötajate brutotunnitasu kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus, siis 2017. aastal oli brutotunnitasu kasv võrdne.

2017. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,2%), kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu (7,3%), samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele (vähenes 1,1%).

Finants- ja kindlustustegevusele järgnesid palgalõhe suuruselt mäetööstus (31,1%), kaubandus (28,1%), töötlev tööstus (28,0%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (27,9%). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (5,9%), veonduses ja laonduses (5,1%) ning muudes teenindavates tegevustes (1,1%).

Sooline palgalõhe suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige rohkem finants- ja kindlustustegevuses (5,2 protsendipunkti), veonduses ja laonduses (5,1 protsendipunkti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4,2 protsendipunkti), vähenes aastaga kõige enam muudes teenindavates tegevustes (6,7 protsendipunkti) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel (6,6 protsendipunkti). Viimase viie aasta jooksul on sooline palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja hariduses ning suurenenud tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Kui vaadata palgalõhe esinemist omaniku liigi järgi, siis on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Nii oli see ka eelnenud aastatel. 2017. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 18,4%, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 12,2%. Samal ajal oli Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes palgalõhe 19,2% ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 30,8%.

Kui võrrelda avalikku sektorit (riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused ja äriühingud) ja erasektorit (Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvad ettevõtted), siis oli palgalõhe nii avalikus kui ka erasektoris samal tasemel – vastavalt 22,4% ja 22,0%.

2017. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9%), järgnesid Järva (25,6%), Hiiu (25,3%) ja Võru (24,0%) maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Saare (11,3%), Põlva (12,9%), Lääne-Viru (14,3%) ja Rapla (15,0%) maakonnas.  

Statistikaameti ja Eurostati avaldatud soolise palgalõhe arvutuse aluseks olev üldkogum on erinev. Kuigi Eurostat saab andmed liikmesriikide statistikaametitelt, siis jätab Eurostat avaldatud palgalõhest välja alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud. Eurostati arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim (2016. aastal 25,3%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2016. aastal 20,9%.

Statistikaamet on palgalõhet arvutanud alates 1994. aastast. 2017. aastal oli valimis ligi 12 300 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe raames arvutatud keskmine brutotunnipalk on arvestatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.

Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Taasiseseisvumis­päeval töötamisest 17.08.2018

    20. august on riigipüha, mis on reeglina töötajate jaoks vaba päev. Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
    Loe edasi..

  • Tööinspektsiooni infotelefon ei tööta 21. ja 22. augustil 15.08.2018

    Teisipäeval, 21. augustil ja kolmapäeval, 22. augustil ei tööta Tööinspektsiooni infotelefon (+372) 640 6000. Tööinspektsiooni poole on võimalik pöörduda küsimustega kirjalikult aadressil jurist|ät|ti.ee. Teie kirjale vastataks ...
    Loe edasi..

  • Tööturg püsib töötajasõbralik 14.08.2018

    Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest. Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris. Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasv ...
    Loe edasi..

  • Migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata 14.08.2018

    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ü ...
    Loe edasi..

  • Registreeritud töötute arv juulis veidi suurenes 10.08.2018

    Juuli lõpus oli töötuna registreeritud 29 992 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6%. Registreeritud töötute arv suurenes võrreldes eelmise kuuga 1,7% võrra. Registreeritud töötuse määr ol ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Fortumo
  • swissotel
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257427  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52829  Registreerunud kasutajat
36239  Nädalakirja tellijat
33342  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017