Olgugi, et sooline palgalõhe on viimastel aastatel langenud, teenivad Eesti naised endiselt meestest tunduvalt vähem – meil on Euroopa Liidu suurim palgalõhe 25,3%-ga, (Eurostat, 2016). 2. aprillil, tähistati Eestis võrdse palga päeva: see tähendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised töötama aastas kolm kuud ja kaks päeva rohkem.
Võrdse palga päeval korraldati üle Eesti erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi, et naiste ja meeste töötasude ebavõrdsus fookusesse tuua. Võrdsem ühiskond peaks olema aga meie kõigi eesmärk igal kalendripäeval. Pealegi, ebavõrdsus palkades kandub üle ka pensionidesse ning seab tulevased naissoost pensionärid meestega võrreldes ebasoodsasse olukorda.
Soolise diskrimineerimise keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus. Seaduse kohaselt on otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Otsese diskrimineerimine leiab aset näiteks siis, kui tööandja värbamisel või edutamisel eelistab meessoost kandidaati üksnes tema soo tõttu. Kaudne diskrimineerimine aga siis, kui näiliselt neutraalne säte paneb naised ja mehed ebavõrdsesse olukorda. Näiteks, kui edutamise üks vajalik tingimus on pikaajaline katkematu töötamine, seab see naised meestega võrreldes ebavõrdsemasse olukorda, kuna naistel tuleb töökatkestusi sagedamini ette.
Sama seadus sätestab ka tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena. Tööandja peab tagama, et tema organisatsioonis saavad naised ja mehed sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning teavitama oma töötajaid või nende esindajaid soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmetest tema organisatsioonis.
Samas näitas Praxise uuring, et tööandjate õigusteadlikkus soolise diskrimineerimise vältimisest värbamisel on madal ning sooline diskrimineerimine värbamisel on levinud praktika ning printsiip "võrdse töö eest võrdne tasu" pole tööandjate poolt üheselt omaks võetud. Uuringud näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav selliste tavapäraste tunnuste abil nagu näiteks naiste ja meeste töötamine erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, tööstaaž, haridus vms. Selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta (nt motivatsioon, pühendumus vms), teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.
Eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet, on sotsiaalministeeriumis välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks luuakse Tööinspektsioonile võrdse palga kompetentsikeskus, mille ülesandeks saab tööandjate toetamine ja nõustamine eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet. Tööinspektsioonile antakse ka õigus teostada avalikus sektoris võrdse palga järelevalvet ehk jälgida, et avaliku sektori tööandjad peavad printsiibist "võrdse töö eest võrdne tasu" kinni.
Muudatustega ühtlasi aidatakse ettevõtetel muuta palgasüsteeme läbipaistvamaks ning tuvastada oma palgasüsteemide võimalikud puudujäägid. Eesmärk ei ole niivõrd tuvastada üksikuid diskrimineerimise juhtumeid, vaid aidata ettevõtetele oma palgasüsteeme reformida süstemaatiliselt. Vaid hästi läbi mõeldud tasustamise süsteem aitab tagada, et naised ja mehed saavad võrdse töö eest võrdset tasu.
Pidades silmas tööandjate halduskoormust, viiakse esmane palgatasemete analüüs läbi automatiseeritult nende andmete pinnalt, mida tööandjad juba riigile esitavad, ning tööandjatele tagatakse analüüsi tulemustele juurdepääs. Kui Tööinspektsioonil tekib avaliku sektori tööandja suhtes esmase palgaandmete analüüsi andmete alusel kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu, on tal õigus teha kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettekirjutus teha võrdse palga audit.
Võrdse palga auditi käigus tuvastab tööandja töötasude erinevuste põhjused ning kui ilmneb, et naised ja mehed ei saa võrdväärse töö eest õiglast tasu, tegeleb tööandja nende erinevuste kaotamisega. Tööinspektsioon teostab avaliku sektori tööandja üle järelevalvet võrdse palga auditi täitmise osas, kuid nõustab ja toetab soolise palgalõhe vähendamise eesmärgil kõiki organisatsioone, kes selleks huvi avaldavad. Tööinspektsiooni loodav võrdse palga kompetentsikeskuses saavad olema vajalikud kompetentsid ja teadmised tööandjate toetamiseks.
Eelnõus pakutud lahenduste väljatöötamisel on lähtutud eelkõige Eesti olukorrast ja vajadustest ning seetõttu ei ole otseselt aluseks võetud ühegi teise riigi regulatsioone. Osaliselt sarnaseid meetmeid võib leida näiteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast, Austriast, Portugalist, Islandilt, kuid ka teistest EL-i riikidest. Välja töötatud lahenduse põhirõhk on soolise palgalõhe kaotamine avalikus sektoris, kuid muudatustega loodame eeskuju näidata ka kõigile teistele organisatsoonidele.
