Statistikaamet avaldas hiljuti meeste ja naiste keskmise tunnitasu 2017. aasta oktoobris. Nende andmete järgi teenisid naised ühes töötunnis keskmiselt 21% vähem kui mehed.
Palgalõhel on palju erinevaid põhjuseid
Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel ja/või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest olid 70% mehed (Statistikaameti 2015. aasta andmed).
Teiseks hoolitsevad laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. Lapsevanemate hulgas on sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18% vähem ja koduseid töid 60% rohkem kui mehed (Statistikaameti 2009–2010. aasta uuring).
Ka Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule (64% lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34). Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada.
Kõige aluseks on terviklik ja õiglane palgasüsteem
Tegevusaladest oli 2017. aasta oktoobris kõige suurem palgalõhe finantsvaldkonnas (38%). Swedbanki jaoks on oluline, et nii mehed kui naised saaksid võrdse töö eest võrdset palka. Selle aluseks on terviklik ja õiglane palgasüsteem. Sarnast tööd tegevate inimeste palku jälgitakse, et seal ei oleks põhjendamata erisusi. Lapsehoolduspuhkuselt naasjate palk vaadatakse üle ja tõstetakse kolleegidega sarnasele tasemele.
Tänu nendele meetmetele on Swedbank viinud õigustamatu soolise palgalõhe tänaseks alla 1%. Lisaks eelpool toodule jälgib Swedbank meeskondade soolist mitmekesisust, pakub võimalusel paindlikke töövorme ja Swedbanki Tallinna peakontori ruumides tegutseb lastehoid.
