Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine

Tööinspektsiooni töötervishoiu talitus korraldas tööandjate hulgas küsitluse, mille fookuses oli naiste töötamise võimalused neis ametites, kus tavapäraselt töötavad mehed. Ettevõtete valikul keskenduti eelkõige nendele tegevusaladele, kus töötavad peamiselt mehed. Küsitluse läbiviimise puhul ei olnud tähtis, kas töötajaskonna koosseis ettevõtetes on kujunenud selliseks harjumusest, ajalooliselt või stereotüüpidest lähtununa.

Veel samal teemal

Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas tööandjad täidavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9 lõikes 3 toodud kohustust töötaja füüsilise ja vaimse koormuse vältimiseks arvestada töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel muu hulgas ka töötaja soolisi iseärasusi.

Lisaks ütleb töölepinguseaduse (TLS) § 3, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Need põhimõtted kehtivad ka töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel.

Tööinspektsioon saatis küsitluse ankeedi 448 ettevõttele, mille tegevusala seondus metalli- või rasketööstusega ning kus töötas küsitluse läbiviimise ajal vähemalt viis inimest. Küsitlusele oli võimalik vastata ühe nädala jooksul. Täielikke vastuseid kogunes sellel perioodil 107.

Küsitluse tulemused

72% vastanutest olid veendunud, et naistöötajal on võimalik töötada meestöötajaga samal ametikohal. 28% arvas, et see ei ole ikkagi võimalik. Peamiste põhjustena, miks ei sobi ühel või teisel töökohal töötama naissoost isik, toodi välja suurte muudatuste tegemine tootmisprotsessis, töövahendite kohandamise või isegi ümberehitamisega seonduvad probleemid. Lisaks mainiti ka negatiivset mõju ettevõtte üldisele tootlikkusele. Leiti, et töö on naistele füüsiliselt raske, mis tähendab, et kannatab tootlikkus või tuleks ametikohal ettenähtud ülesandeid panna täitma kaks naistöötajat.

Samuti juhiti tähelepanu naiste väljaõppe puudustele – töötaja peab tundma metallitöötlemisseadmeid, tundma metallide omadusi, oskama keevitada, lugema jooniseid jne. Veel põhjendati töökohtade mittesobivust naistele sellega, et töö ei oleks ilmselgelt nende hulgas populaarne ning pole veel kohatud ühtki naist selles ametis. Mitmed vastajad rõhutasid, et neil ei oleks võimalik tagada eraldi riietusruume ja pesemisruume naistöötajatele või tuleks naistele koostada eraldi töögraafik.

Viimasele probleemile on olemas aga lihtne lahendus. Nimelt ei tohiks riietus- ja pesemisruumide puudumine olema takistuseks naistöötajate tööle värbamisel, sest vabariigi valitsuse 14.06.2007 määruse nr 176 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 9 kohaselt võivad olla riietus- ja pesemisruumid ka ühised juhul, kui on korraldatud riietus- ja pesemisruumide kasutamine erinevatel aegadel.

Positiivsena võib välja tuua, et peaaegu kolmandik neist, kes esialgu arvasid, et naised ei saaks nende ettevõttes üle võtta meeste ametikohti, olid siiski seisukohal, et töökoha kohandamine naistöötajale sobivaks ei nõua ikkagi paljude muudatuste tegemist. Seega ei näinud need vastajad erilisi takistusi naistöötaja tööle värbamiseks ning loodetavasti on nad ka valmis vajalikke kohandusi või muudatusi vajadusel ellu viima.

Ka nende vastajate hulgas (72%), kes möönsid, et naistöötajal on võimalik meestöötaja ametit pidada, oldi enamuses seda meelt, et naistöötaja töötingimuste ja –korralduste osas ei ole vaja teha palju muudatusi (87%).

Kuidas töökohta naistöötajale sobivaks kohandada?

Kokkuvõtvalt võib paraku öelda, et soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine on tööandjate arvates pigem keerukas ja kulukas ettevõtmine. See vajaks kaasaegsemate seadmete soetamist ning tööprotsessi hoolikat läbimõtlemist.

Võimlike lahendustena nähti rohkemate abivahendite kasutamist tööprotsessis ning samuti puhkepauside tegemist. Eeldusena tööle saamiseks toodi välja ka suur huvi valdkonna vastu ning vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Ühe võimalusena kaaluti töökoha robotiseerimist.

Silmas tuleb pidada, et sageli ei nõua töökoha naistöötajale sobivaks kohandamine väga personaalset lähenemist ning seeläbi paranevad ka meessoost töötajate töötingimused. Uuenduslikud lahendused tõstavad töö tulemuslikkust olenemata sellest, kas ametikohal täidab tööülesandeid mees või naine. 

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Taasiseseisvumis­päeval töötamisest 17.08.2018

    20. august on riigipüha, mis on reeglina töötajate jaoks vaba päev. Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
    Loe edasi..

  • Tööinspektsiooni infotelefon ei tööta 21. ja 22. augustil 15.08.2018

    Teisipäeval, 21. augustil ja kolmapäeval, 22. augustil ei tööta Tööinspektsiooni infotelefon (+372) 640 6000. Tööinspektsiooni poole on võimalik pöörduda küsimustega kirjalikult aadressil jurist|ät|ti.ee. Teie kirjale vastataks ...
    Loe edasi..

  • Tööturg püsib töötajasõbralik 14.08.2018

    Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest. Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris. Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasv ...
    Loe edasi..

  • Migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata 14.08.2018

    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ü ...
    Loe edasi..

  • Registreeritud töötute arv juulis veidi suurenes 10.08.2018

    Juuli lõpus oli töötuna registreeritud 29 992 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6%. Registreeritud töötute arv suurenes võrreldes eelmise kuuga 1,7% võrra. Registreeritud töötuse määr ol ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • Rentest
  • epood
  • Dokumendinaidised
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017