Merit Tarkvara
Esmaspäev, 16. Juuli
 

Suured kunstnikud varastavad (allikas: internet)

Autor
Peeter P. Mõtsküla
jurist, Advokaadibüroo Triniti

"Head kunstnikud kopeerivad, suured kunstnikud varastavad," ütles Steve Jobs intervjuus Robert X. Cringely’le telesarja "Triumph of the Nerds" episoodis "Great Artists Steal", mille andis esmakordselt eetrisse telekanal Channel 4 28. aprillil 1996, viidates (tõsi küll, ekslikult1) Pablo Picasso’le kui selle lause autorile.

Ilmselgelt ei vaevu peaaegu keegi peale paadunud akadeemikute oma tekstides kasutatud tsitaatidele täismahus allikaviiteid lisama. Pole ka ime – õige algallika väljaotsimine on sageli keeruline ja pea alati aeganõudev; tekstisisesed viited vähendavad oluliselt teksti arusaadavust; kaugeltki kõik esitusformaadid ja -tavad ei toeta ei joonealuste viidete ega hüperlinkide pruukimist. Samas võetakse plagiaati nii akadeemilistes ringkondades kui näiteks disaini- ja reklaamiäris vägagi tõsiselt. Mõnigi tudeng on pidanud ülikoolist plagiaadi tõttu lahkuma mitte diplomi, vaid häbiga, ning alles hiljuti otsustas üks Eesti reklaamiagentuur samal põhjusel tagastada mainekalt konkursilt saadud auhinna.

Mis on plagiaat ja mis plagiaatorit ähvardab?

Tartu ülikooli määratluses on plagieerimine ("teise töö esitamine enda nime all või selle osade kasutamine ilma nõuetekohase viitamiseta") üks akadeemilise petturluse vormidest, milles süüdi jäänud tudengit ähvardab noomitus või eksmatrikuleerimine. Kuni 2002. aasta augusti lõpuni kehtinud kriminaalkoodeksi kohaselt oli plagiaat "võõra teose või teose esituse oma nimel üldsusele teatavakstegemine", mille eest oli ette nähtud rahatrahv või kuni kaheaastane vabadusekaotus.

Praegu kehtivas seaduses räägitakse küll mitte plagiaadist, vaid autorsuse rikkumisest, kuid võõra isiku teose oma nimel üldsusele teatavaks tegemine on endiselt karistatav – nüüd juba kuni kolmeaastase vangistusega. Tõsi, väiksematele autoriõiguste rikkumistele, sh mittekorrektsele viitamisele (näiteks "allikas: internet" või "foto: erakogu") on Eesti õiguspraktikas siiski enamasti läbi sõrmede vaadatud.

Lisaks tuleb arvestada, et autoriõiguse rikkumine kujutab endast ka tsiviilõiguslikku kahju tekitamist. See aga tähendab, et kahju kannataja võib rikkujalt nõuda nii sellise tegevuse lõpetamist kui tekitatud kahju hüvitamist või hoopis seda, mille võrra rikkuja rikastus. Muide, tänase seisuga Eesti suurim kahjuhüvitis ühe foto lubamatu kasutamise eest on kohtus välja mõistetud just TRINITI kliendile.

Kas eneseplagiaat on võimalik?

Akadeemilise petturluse mõiste hõlmab ka iseenda töö uuesti esitamist samas või teises õppeaines ilma õppejõu loata. Kuidas tuleks aga suhtuda omaenese varasemate tööde "taaskasutamisesse" ilma algsetele avaldamisallikatele viitamata, kui see toimub väljaspool ülikooli? Kas töökohta vahetanud spetsialist tohib uue tööandja "lipu all" avaldada oma eelmises töökohas kirjutatud blogipostitusi? Aga kas FIE-st koolitaja võib oma järgmiste klientide juures kasutada slaide, mille ta on loonud mõne varasema kliendi eritellimusel loodud koolituse jaoks?

Õiguslik hinnang sellisele tegevusele sõltub spetsialisti ja tema endise tööandja või koolitaja ja tema varasema kliendi vahel sõlmitud lepingust. Võimalusi ning võimalikke tagajärgi on mitmeid.

  • Esiteks – töösuhe. Kui teos on loodud töölepingu alusel või avalikus teenistuses autori otseste tööülesannete täitmise käigus ja lepingus pole teisiti kokku lepitud, on osa autori varalistest õigustest tööandjale üle läinud. Sellisel juhul võib endine tööandja nõuda nii spetsialistilt kui tema uuelt tööandjalt oma õiguste rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.
     
  • Teiseks – töövõtuleping. Koolitaja näites on olukord vastupidine – kui varasema kliendiga sõlmitud töövõtulepingus ei olnud õiguste üleminekut kokku lepitud, kuuluvad kõik õigused endiselt slaidide autorile.

Et vältida hilisemaid vaidlusi, tuleks kõik autoriõigustega seonduv nii töö- kui töövõtulepinguid sõlmides korrektselt paika panna.


1 Garson O’Toole (2013) "Good Artists Copy; Great Artists Steal".

tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIn
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256804  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22183  Artiklit
52778  Registreerunud kasutajat
36226  Nädalakirja tellijat
33347  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017