Maksumuudatused yle Eesti
Teisipäev, 22. August
 

Tont nimega Ümbrikupalk

Parafraseerides Marxi ja Engelsit võib öelda – "Üks tont käib ringi mööda Euroopat – ümbrikupalga tont." Special Eurobarometer 402 (2014) andmetel on Euroopa Liidu "liidrid" selles küsimuses Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.

Eestis tunnistas 5 protsenti töötajatest ümbrikupalga saamist ja 3 protsenti keeldus uurimuse läbiviijate sellekohasele küsimusele vastamast.

Veel samal teemal

2016. aastal uuris Eesti Konjunktuuriinstituut ümbrikupalkade levikut Eestis. Kõige teravam peaks probleem olema Lääne-Eestis ja kõige vähem aktuaalne Põhja-Eestis. Ülejäänud Eesti piirkonnad on enam-vähem samal tasemel. Lõuna-Eestis saab väidetavalt 12% regulaarselt ümbrikupalka ja 2% vahetevahel.

Ega tondipüüdjad samuti ei maga, näiteks loodi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega 2016. aasta märtsis deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm, millest peaks kujunema informatsiooni, kogemuste ja strateegiate jagamise koht.

Nähtusel on mitmeid põhjuseid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on selgelt ettevõtluse läbipaistvamaks muutmise poolt, olgu selleks siis riigile tasutud maksude, maksustatava käibe või ettevõtte juures töötavate isikute arvu avalikustamine.

Eelmise aasta lõpus uuris kaubanduskoda ettevõtjatelt nende arvamusi ümbrikupalkade maksmise kohta. Kõige probleemsemateks valdkondadeks pidasid vastanud ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%). Ümbrikupalkade maksmise "õigustusena" toodi välja kõrged tööjõumaksud (55%), kulude kokkuhoid (22%) ja konkurentsieelise saavutamine (21%). Töötaja algatusel ümbrikupalga maksmise põhilise põhjusena nähti soovi varjata sissetulekut (38%), selle taga võib olla näiteks soov hiilida kõrvale lastele elatisraha maksmisest.

Üheks sambaks, millel ümbrikupalk püsib, on loomulikult nii tööandja kui töötaja võimalik majanduslik võit. See võit võib olla lühiajaline ja sellega kaasneb ka kaotuste risk, aga eitada ümbrikupalga kaalumist kasulik-kahjulik skaalal ei saa. Samas on küsimusel ka selgelt laiem eetiline mõõde – ümbrikupalk on ülekohtune ausate maksumaksjate ja teiste ettevõtete suhtes.

Kuidas tonti ohjeldada?

Töötamise registri juurutamine on kahtlemata üks Eesti riigi viimase aja tugevamaid samme ümbrikupalkadega võitlemisel ja seda tuleb tunnustada. Kahjuks on see süsteem suhteliselt jõuetu neil juhtudel, kui lisaks ümbrikupalgale makstakse töötajale ka ametlikku palka (näiteks miinimumpalga ulatuses). Hinnanguliselt makstaksegi Eestis rohkem kui 80% juhtudel ümbrikupalka kombineeritud süsteemi alusel. Probleemiga, kuidas võidelda sellise süsteemiga, on rohkemal või vähemal määral silmitsi kõik Euroopa Liidu riigid.

Üheks võimalikuks taktikaks on piirata sularaha käivet selliselt, et  ümbrikupalga maksjatele muutuks sularaha raskemini kättesaadavaks ja ümbrikupalga saajatele palga kasutamine ebamugavamaks. Näiteks viidi Taanis 2012. aastal seadusandlusesse muudatus, mis keelab nii eraisikutel kui firmadel tasuda sularahas arveid, mis on suuremad kui 10 000 Taani krooni (tänase seisuga ca 1344 eurot).

Kahjuks annab Eesti riik viimasel ajal kohati signaale, mis on ümbrikupalkade kontekstis küsitavad. Näiteks paisati hiljuti üldsuse ette idee, et pensioni esimese samba suurus tuleks lahti siduda palgast. Kuna uudis edastati sisuliselt pressiteate formaadis, siis on tõsine oht, et pealiskaudsemad lugejad tõlgendasid seda nii, et ümbrikupalk ei kujuta endast ohtu saada tulevikus väiksemat pensionit.

Ka madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse, mis oma olemuselt on suunatud palgavaesuse vastu, julgustab kardetavasti paljusid palgasaajaid aktsepteerima ümbrikupalka. Käesoleval aastal on riigilt tagasimakset taotlenud 78 000 inimest. Maksuamet on teada andnud, et enne taotluse rahuldamist kontrollitakse, ega isik pole ümbrikupalka saanud. Kuivõrd tulemuslik on taoline kontroll? Kui kiirkorras oleks võimalik taolist hulka inimesi efektiivselt kontrollida, siis tekib küsimus, miks ümbrikupalku pole juba ammu välja juuritud.

Kõik saavad olla tondipüüdjad

Eestlased on tuntud kui mitte millegagi rahul olev rahvas – küll on teed auklikud, küll jõuab kiirabi, politsei või tuletõrje õigesse kohta liiga hilja, ravijärjekorrad on pikad, pension on väike või pea olematu jne. Aga ümbrikupalga maksjad ja vastu võtjad ei soovi mõelda sellele, et raha, millega kõike eelpool nimetatut rahastatakse, pärineb ikka maksudest.

Ümbrikupalka maksev ettevõtja on valemängija mitte ainult riigi vaid ka konkureerivate ettevõtjate suhtes – ta saab küsida oma kauba eest põhjendamatult madalat hinda ja seejuures tasuta kasutada maksurahast finantseeritavaid kõigile ettevõtjatele vajalikke ressursse (teed, haritud tööjõud jm). Mitte asjata pole paljudes EL riikides ümbrikupalga vastase võitluse juhtivaks märksõnaks fair play ehk aus mäng.

Ümbrikupalga vastu saavad võidelda kõik. Ettevõtja saab seda teha kasvõi loobudes koostööst äripartneriga, kes jätab maksud maksmata. Samuti peaks tööandja keelduma maksmast "mustalt" töötajale, kes seda soovib. Töötaja võib keelduda asumast tööle, kus makstakse ümbrikupalka. Riik saab üle vaadata tööjõumaksude suuruse, tegutseda aktiivsemalt maksuaugu vähendamisega ning tunnustada neid ettevõtjaid, kes tõepoolest ausalt makse maksavad. Me kõik saame olla tondipüüdjad!

Seotud märksõnad: ümbrikupalk
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Lisatasude osatähtsus töötasus on kahanemas 22.08.2017

    Keskmine lisatasude osatähtsus töötasus on aastaga langenud ja põhipalga osa kasvanud, näitavad täna avaldatud Palgainfo Agentuuri töötasude uuringu tulemused. Kui eelmise aasta aprillis oli keskmine tööga seotud regulaarsete lisatasude osatähtsus töötasus keskmiselt 21%, siis selle aasta aprillis oli see 17%.
    Loe edasi..

  • Ametiühingud tõstaks miinimumpalga kolme aastaga 650 euroni 21.08.2017

    Eesti Ametiühingute Keskliit tahab tõsta Eesti miinimumpalka kolme aasta jooksul 38 protsenti ehk 470 eurolt 650 euroni. Kui võrrelda Eesti tööviljakuse ja alampalga suhet, siis 470 euro suurune alampalk ei ole kuigi kõrge, ütles Eesti Ametiühingute Kes ...
    Loe edasi..

  • Tööinspektsioon kolib Mustamäele 16.08.2017

    Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjonide Tallinna kontorid alustavad 1. septembril tööd ühisel aadressil Mäealuse 2/2 teaduspargi Tehnopol territooriumil. Esimene nõustamisjuristi vastuvõtt ning töövaidluskomisjoni istung uuel aadressi ...
    Loe edasi..

  • Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele 14.08.2017

    Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, ...
    Loe edasi..

  • Tööinspektsioon alustab taas tasuta infohommikutega 14.08.2017

    Augustis ja septembris leiavad aset Tööinspektsiooni infohommikud erinevatel töötervishoidu ja tööohutust puudutavatel teemadel. Infohommik "Füsioloogilised ohutegurid: jalgadel töö" Augusti infohommiku teema on jalgadel töö. R&a ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • Avalik andbemaas
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247331  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
117  Koolitust
22080  Artiklit
51249  Registreerunud kasutajat
35472  Nädalakirja tellijat
32787  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017