aastaaruanne 2017
Reede, 15. Detsember
 

Töö- ja puhkeaeg määrab töötaja tulemuslikkuse

Eesti suurima tööportaali CV Keskus uuringust (2017) selgub, et ligi 80% töötajatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist. 2387 vastanust 43% märkisid, et on ise üle töötanud, 30% on märganud kolleegide seas läbipõlemist ja 7% on täheldanud, et nende ülemus on läbipõlemise piiril. Vaid 20% küsitletuist kinnitas, et on tööstressi vältinud. Need on mõtlemapanevad numbrid ning selline olukord mõjutab otseselt ettevõtete tulemuslikkust ning tööohutust.

Pikad vahetused koormavad organismi ja vähendavad töövõimet

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja Viive Pille sõnul on Eestis üsna levinud töö korraldamine 12-tunniste vahetustega ja sageli just füüsiliselt raskematel töödel (tööstuses, tervishoius, toitlustuses ja kaubanduses). 12-tunnised vahetused on aga töötajatele koormavad, ilma et töö- ja puhkeaja seadust eiratud oleks.

Veel samal teemal

"Sellisel juhul ohustab töötajat väsimuse kogunemine ja lihaste ülekoormus. Liigne töökoormus ja organismile kudede taastumiseks antud ebapiisav aeg hakkavad pikkamisi vähendama inimese töövõimet. Füüsilise töö tegijatel kannatab sageli luu-lihaskond.  Liigne töökoormus tekitab negatiivse stressi ja mõjub halvasti töötaja psühho-emotsionaalsele seisundile," selgitas Pille. Ülekoormusest tingitud tervisevaevuste tulemuseks on kutsehaigused, vähenenud töövõime ja kroonilised haigused, millest täielikku tervistumist esineb harva.

Inimese keha toimib ööpäevase rütmi järgi, mille järgi on kõige parem ja efektiivsem tööaeg päeval ning õhtuks organism väsib. Õhtune ja öötöö on väiksema tootlikkusega, organismile koormavam ja kuna tähelepanu on hajuvam, siis on ka tööõnnetuste oht suurem.

Neid seisukohti toetab ka Ulrich Stoetzer Rootsi Töökeskkonna Ametist: "Puudulik puhkus ja uni mõjutavad keskendumist, otsuste langetamist ning võivad põhjustada eksimusi ja õnnetusi!"

Stoetzeri sõnul on taastumine seotud järgmiste teguritega:

  • kui pikalt töötatakse;
  • mis ajal päevas töötatakse;
  • kui palju jääb tööpäevade vahele puhkeaega.

Negatiivsete tagajärgede vältimiseks  tuleks Stoetzer’i sõnul:

  • luua piisavalt võimalusi pausideks;
  • panna keeruliste tööülesannete vahele lihtsamaid;
  • jätta ohtlikumad ülesanded päevasele ajale;
  • pakkuda töötajatele meditsiinilist kontrolli;
  • vältida kontakte tööga vabal ajal.

Kuidas tagada töövõime?

Eestis on tööaja korralduse õigus tööandjal, kes lähtub ettevõtte vajadusest. Ametlik täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta ning nädalas ei tohi töötada keskmiselt rohkem kui 48 tundi. Tööaja piirangut ei või ületada ka juhul, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Iga töötaja peab nädalas puhkama järjest vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest. Teistsugused kokkulepped on seaduse silmis tühised.

Tööpäeva sees on töötajal õigus 30-minutiliseks einestamis- ja puhkepausiks pärast 6-tunnist töötamist, kuid tööandja võib anda vaheaja ka varem. Alaealistele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda vähemalt 4,5-tunnise töötamise järel.

Hea töövõimega ja terve töötajaskonna tagamiseks ei pruugi piisata aga pelgalt seaduse järgimisest. Vastupidi, tulemusliku töö eelduseks on teadlik ja tähelepanelik terviseedendus töökohal. Oluline on keskenduda  konkreetsetele töötingimustele ja arvestada töö eripäradega. Lisaks peab paljudes valdkondades arvestama vananeva elanikkonna osakaalu kasvuga, mis seab senisest kõrgemad ootused efektiivsele tervise taastamisele.

"Puhkepauside osas soovitavad teadlased sagedasi lühemaid pause. Näiteks igas töötunnis 5-8 minutit puhkust. See taastab töövõimet paremini, kui mitme tunni järel tehtud pikemad puhkepausid. Füüsilise töö korral peaks olema puhkepausi ajal istumise võimalus. Istuva töö korral on aga soovitav puhkepausi ajal liikuda, venitada ja sirutada," jagas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja Viive Pille head nõu. Kuvariga töötajad peaksid omakorda silmi puhkama ja pilgu vahepeal ekraanilt mujale suunama. Väga efektiivne on Pille sõnul ka tööülesannete roteeriv vahetamine.

Kokkuvõttes on töö- ja puhkeaja korraldus küll tööandja kätes, kuid töötajad peaks andma selle parimaks võimalikuks organiseerimiseks piisavat tagasisidet. Koostöös saab leida kõigi huvisid arvestava lahenduse.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Vaid 13% ehitusplatsidel on tagatud töötajate turvalisus 13.12.2017

    Tööinspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate töötajate ohutus. Ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi, kus tuvastati 157 rikkumist. Tehti viis ettekirjutust,  keelustati nelja töövahendi kasutamine ja ühel plat ...
    Loe edasi..

  • Töötukassa statistika novembris 2017 13.12.2017

    Novembrikuu lõpu seisuga oli töötuna registreeritud* 30 553 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,8%. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 9 362 ehk 31%. Võrreldes eelmise kuuga novembris registre ...
    Loe edasi..

  • Töö- ja kaitsejalanõude tähtsus 13.12.2017

    Töö- ja kaitsejalanõude valikul tuleb tähelepanu pöörata nii mugavusele kui ka ohutusele. Pikad tööpäevad püstijalu väsitavad alaselga ning jalgu. Samuti ei vähenda sobimatud jalanõud põrutust ning tööst tekkivaid ...
    Loe edasi..

  • Kas Eesti on uus Soome? 13.12.2017

    Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima. On see Soome lahe lainetuse müstiline mõju? Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, Soome kogu ...
    Loe edasi..

  • Lastehoid töökohal säästab närve ja loob turvatunnet 12.12.2017

    Töötajate meelest on unistuste tööandja üheks omaduseks ka see, kui ta pakub töökohal võimalust lastehoiuks, selgub Äripäeva unistuste tööandja konkursilt. Et väikeste vanemad ei peaks tööle naastes nii palju muretsema. Kui ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • timbeco
  • estanc
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250741  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
94  Koolitust
22757  Artiklit
51980  Registreerunud kasutajat
35922  Nädalakirja tellijat
33174  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017