Tööandjad ja -võtjad tunnustavad riikliku lepitaja panust

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

20 aastat tagasi loodud riikliku lepitaja institutsioonil on olnud suur roll selles, et tööandjad ja ametiühingud on jõudnud kokkulepeteni ning kõigile osapooltele majanduslikku kahju kaasa toovad streigid on Eestis erandiks, mitte reegliks.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson tänavad kõiki 20 aasta jooksul tegutsenud riiklikke lepitajaid ja tunnistavad, et nende panus Eesti jaoks on hindamatu.

Toomas Tamsare sõnul on riiklikud lepitajad 20 aasta jooksul olnudki lepitajad sõna otseses mõttes. "Eesti ei ole pidanud toime tulema väga suurte ja sõjakate streikidega, mis on kahjulikud nii töötajatele, ettevõtjatele kui ka kogu Eesti majanduskeskkonnale. Ühelt poolt on selle põhjus eestimaalaste endi soovis ja tahtes probleeme võimalikult konstruktiivselt ja rahumeelselt lahendada. Kuid teisalt on olnud oluline, et lisaks tööandjatele ja ametiühingutele on läbirääkimiste laua taga olnud kolmas, neutraalne osapool, kes on aidanud ühise teadmise ja seisukohani jõuda. Siin on riikliku lepitaja institutsioonil olnud hindamatu roll. Eriti aga isikutel, kes on lepitaja institutsiooni täitnud," ütles Tamsar. 

Peep Petersoni sõnul on riikliku lepitaja institutsioon praeguseks soliidselt välja arendatud ja sellest on töötajatele olnud palju kasu, kuigi seda ehk iga päev endale ei teadvustata. "Samas näeme, et vajadust sõbraliku dialoogi abistamiseks tööturul on ja see muudab lepitaja rolli ilmselt tulevikus veelgi olulisemaks. Sõbralikkus ei tähenda, et ametiühingud häid töötingimusi ei nõua või tööandjad kõik hinge tagant ära maksavad. See tähendab tsiviliseeritud kultuuri nende väga vajalike väitluste lahendamisel," rääkis Peterson ning lisas, et tsiviliseerituse tasemest sõltub otseselt majanduse käekäik ning nii tööandjate kui ka töötajate heaolu. 

Riikliku lepitaja institutsioon on Eestis tegutsenud alates 1995. aasta teisest poolest. Esimene riiklik lepitaja Leonard Tammik tegutses selles ametis aastatel 1995-2001. Novembrist 2001-2003 oli riiklik lepitaja Henn Pärn, seejärel kuni juunini 2006 Raivo Paavo. Alates detsembrist 2006 on riiklik lepitaja taas Henn Pärn.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll