Tööandjate teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seadusest on madal

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Äsja avaldatud Praxise analüüsist selgub, et tööandjate teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seadusest on madal. Teisisõnu, riik on vastu võtnud küll seaduse, mis aitaks ennetada ebavõrdset kohtlemist, kuid ei ole seadust piisavalt jõustanud.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) on riigi soolise võrdõiguslikkuse- ja tööturupoliitikas peamine meede, millega soovitakse tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööelus. Praxis hindas, kuivõrd on tööandjad rakendanud erinevast soost töötajate puhul võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Poliitikaanalüüsist selgus, et tööandjate teadlikkus seadusest on madal, vaid 4% vastanud tööandjatest pidas end seadusega hästi kursis olevaks. Seadusega on paremini kursis avaliku sektori organisatsioonid ja ka enam kui 50 töötajaga tööandjad.

Analüüsi üks autoreist Pirjo Turk tõdeb tulemusi kommenteerides, et kui tööandjad oma õigustest ja kohustustest teadlikud ei ole, siis ka seadus ja poliitika ei rakendu, ehk riigi eesmärgid jäävad saavutamata.

Tööst selgub, et madala teadlikkuse üheks põhjuseks on asjaolu, et tööandjad ei seosta seaduse kasutamist oma igapäevatööga ega näe eesmärke, miks sätteid rakendama peab. "Siinkohal on vajadus just riigi toetusmeetmete järele, mis aitaksid olukorda parandada ja tööandjaid motiveerida seadust täitma. Olgu selleks SoVSiga antud õiguste ja kohustuste parem selgitamine tööandjatele või ka töötajate teavitamine nende õigustest; seaduse järelevalve tõhustamine; organisatsioonide personalipoliitika avalikustamine läbipaistvuse tagamiseks; parimate võrdseid võimalusi loovate personalipraktikate ja võrdse kohtlemise auditite levitamine; aga ka hoolduskoormuse ühtlustamine naiste ja meeste vahel," loetleb Turk võimalikke samme.

Tööst saab kinnitust ka tõdemus, tööandjad on ettevaatlikud noorte naiste värbamisel, kartes nende lapsehoolduspuhkusele jäämist ja väikelapse emade puhul pidevaid puudumisi seoses hoolduskoormusega.

Analüütik toob välja sellegi, et tööandjad ei pea oluliseks enda panust selles, et tagada oma meeskondades parem sooline tasakaal. "Eesti tööturgu iseloomustavad nö meeste ametid ja naiste ametid – ning enne kui tööandjad teadlikult ei hakka värbamisel ja edutamisel seda murdma, ei vähene ka problemaatika."

"Soolise võrdõiguslikkuse seadus annab hoovad selleks, et võrdsete kandidaatide puhul tööle võtta alaesindatud sooga kandidaat. See seadusesäte tekitab aga palju segadust tööandjates ning ilmselt ei nähta ka vajadust mitmekesisemate meeskondade komplekteerimiseks," ütleb Turk. "Kui ühiskondlikust vaatenurgast aitaks soolise segregatsiooni vähendamine kaasa sooliste palgaerinevuste hajutamisele, siis erinevatele uuringutele tuginedes võib öelda, et meeskondade mitmekesisus, seda ka sooaspektist, on tõstnud ettevõtete kasumimarginaale."

Diskrimineerimise tagajärgedest rääkides ütleb ekspert, et lisaks Eestit iseloomustavale suurele palgalõhele, takistab diskrimineerimine tööturul jõuda naistel kõrgemate ametikohtadeni. "Näiteks tervishoiusektoris, kus töötab 91% naisi, on naistest vaid 4% juhtivatel kohtadel, kui samas sektoris töötavatest meestest on juhtide osakaal 23%," sõnab Turk. Võrdse kohtlemise põhimõtete eiramine soodustab ka meeste varasemaid töökatkestamisi ja on seotud meeste halvemate tervisenäitajatega. Lapsevanemate kehvemad töötingimused mõjutavad aga omakorda lapsi ja nende võimalusi.

Positiivsena toob analüüs esile, et teadlikkus tööandja vastutusest töökohal toimunud ahistamisolukordade lahendamise puhul on võrdlemisi hea.

Poliitikaanalüüsis kasutati kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Representatiivse valimiga küsitlusuuringule vastas 505 tööandjate esindajat, lisaks korraldati kuus eesti- ja venekeelset fookusrühma arutelu. Analüüsi koostasid Praxise analüütikud ja andmekogumise eest kandis hoolt TNS EMOR. Analüüsi tellis Sotsiaalministeerium.

Analüüsitööga saab tutvuda siin.

Allikas:  Praxis

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll