2016. aasta alguses oli Eestis ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest töötas üle 40%. Eurostati andmetel oli 2011. a Euroopa riikides vähenenud töövõimega inimeste tööhõivatus 47,%. Suureneva tööjõupuuduse valguses on tark mõte pöörata senisest enam tähelepanu vähenenud töövõimega inimestele sobiva töökeskkonna loomisele.

Tööandjad on valmis värbama vähenenud töövõimega inimesi

2016. aastal läbi viidud uuringust selgus, et keskmisest sagedamini pooldavad vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamist ettevõtjad, kellel on juba kogemusi ettevõttesse värvatud töövõimetuspensionäridega. Samast allikast lähtub, et tööandjaid motiveeriks vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma kõige enam riigipoolsed toetused, sh rahalised toetused ruumide kohandamiseks ja abivahendite hankimiseks ning maksusoodustused (Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Turu-uuringute AS, 2015/2016).

Eesti Töötukassa tööandjate teavitamise ja nõustamise teenusejuhi Külliki Bode sõnul on paljudel tööandjatel küll valmisolek palgata erivajadusega inimesi, aga ei ole teadmisi, kuidas neid toetada nii, et nende töötulemused oleksid optimaalsed, tervis püsiks stabiilne ega halveneks ning kolleegid oleksid mõistvad ja abivalmid. "Selleks, et toetada tööandjat, aitab töötukassa ettevõtetes läbi viia nõustamisi ja vähendada oluliselt kolleegide teadmatusest tingitud hirme. Nõustamisi korraldatakse kõikjal Eestis, nii suurtele kui väikestele ettevõtetele, vastavalt tööandjate soovidele ja vajadustele. Igas maakonnas toimuvad ka teavitusüritused tööandjatele, kes on valmis värbama erivajadustega töötajaid," tutvustas Bode võimalusi.

Teiste kogemused loovad kindlust

Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast tunnustas koostööd Eesti Tööandjate Keskliiduga, mille raames jagavad tööandjad omavahel kogemusi. "Tööandjalt tööandjale algatus viib kokku ettevõtjad, kes on juba vähenenud töövõimega inimestele töökoha ligipääsetavaks muutmiseks kohandusi teinud ja need, kes seda veel teinud ei ole, kuid kes on valmis muudatuste elluviimiseks. Nii jagatakse omavahel kogemusi ja julgustatakse üksteist," rääkis Joost.

Töökoha kohandamine ja ligipääsetavaks muutmine lähtub inimese erivajadustest. Näiteks võib olla vajalik hoonele kaldtee ehitamine, trepitõstuki, lifti või automaatselt avanevate uste paigaldamine. Ratastooliga liikuva inimese jaoks tuleb hinnata ukseavade laiust ja vajadusel neid suurendada, samuti muuta sujuvamaks liikumisteed, näiteks lävepakke tasandades.

"Töökoha kohandamisel tuleb kindlasti vajadusi arutada erivajadusega töötajaga, sest vaid tema saab öelda, millised on tegelikud vajadused. Positiivne on see, et Töötukassa läheneb igale inimesele juhtumipõhiselt ning vastavalt töökoha ja töötaja profiilile toetab põhjendatud kohandamist. Kaasava disaini puhul on töötajal vahel endal välja pakkuda lihtsad ja soodsad lahendused, kuid arvestada võib, et suuremat sorti investeering, näiteks lift, on kasulik laiemalt ka klientidele ja teistele töötajatele," jagas Joost kogemusi.

Kui liikumisteed on ligipääsetavaks muudetud, siis tuleb tähelepanu pöörata ka töökohale. Kas töötasapinnad on sobiva kõrgusega ja lambilülitini ulatub iga töötaja?

Spetsialistid kaardistavad vajadused

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniosakonna töötajad Minni Sirge ja Kadri Joost tutvustasid lisaks Töötukassa teenustele võimalust pöörduda hindamis- ja nõustamisteenuse saamiseks nende poole. "Meie spetsialistid kaardistavad inimese vajadused töötamiseks, töökeskkonnaks ja lähevad võimalusel töökohta kohapeale vaatama. Rehabilitatsiooniteenuse kasutamise korral hindavad tulevast töökohta nii füsioterapeut kui tegevusterapeut, kes aitavad lisaks ligipääsetavusele hinnata ka näiteks ratastoolis töötaja hiire või klaviatuuri  kasutamismugavust," tutvustas teenust Kadri Joost. Tema sõnul teevad suuremad ettevõtted väikesemad kohandused ära tihti oma vahenditega ning leiavad kollektiivist inimese, kes toetab ja aitab majas liikumisel.

Kaasaegsetes töökeskkondades on füüsiline ligipääsetavus juba tagatud, näiteks kaubandusettevõtetes on mõeldud nii eakatele kui ka lapsevankriga peredele. "Kohandada on vaja üldist suhtumist ja selleks tõsta nii kolleegide kui klientide teadlikkust. Näiteks kuulmispuudega inimene teenindussektoris kannab vastavat märget, et kutsub vajadusel kolleegi appi," rääkis Meelis Joost.

Kadri Joost rõhutas samuti vajadust selgitada välja inimese tegelikud vajadused, kaasata eksperte ja pöörduda Töötukassa poole. "Kollektiivi koolitamine aitab maha võtta inimeste erinevaid hirme ja ka siinkohal oskab vähenenud töövõimega inimene kindlasti kaasa rääkida, kuidas seda kõige parem teha on." Ta juhtis tähelepanu ka vajadusele esitada intellektipuudega töötajale tööohutust puudutavad materjalid lihtsas keeles ja arusaadavalt.

Kohanduste tegemise ajaks tasub võimalusel kaaluda ka paindlikke töövorme. Vastavalt kokkuleppele tööandjaga saab kohandada ka kodus asuvat töökohta.

Edukad tugiteenused

Töötukassa pakub nõustamist nii vähenenud töövõimega inimeste palkamisel alles algajale ettevõtjale kui ka nendele ettevõtetele, kus juba töötab erivajadustega inimesi.

Külliki Bode sõnul on Töötukassa võimalused aidata tööandjat laienenud ja pakutavaid võimalusi kasutatakse usinalt. "Kõige sagedamini kasutavad tööandjad sotsiaalmaksu hüvitamist Töötukassa poolt. Lisaks saame aidata töökoha kohanduste, abivahendite, tugiisiku, nõustamise ja muuga," tutvustas teenusejuht.

Bode sõnul ei sõltu inimese väärtus spetsialistina tema tervislikust seisundist. "Paljudel juhtudel ei vaja erivajadusega töötaja palkamine suuri ümberkorraldusi või on need sellised, millest võidavad ka teised töötajad ja kliendid-tarbijad," sõnas Bode.

Kui vähenenud töövõimega töötajale sobiva töökeskkonna loomine toob tööandjale kaasa olulisi lisakulutusi, siis kaalub Töötukassa töökoha kohandamise kulu mõistlikku hüvitamist. Töökoha kohandamise kulud hüvitatakse tööandjale juhul, kui töösuhe vähenenud töövõimega inimesega on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda ühe töötaja kohta üks kord kolme aasta jooksul. Töökoha kohandamise võimalusi aitavad välja selgitada Töötukassa juhtumikorraldajad.

Meelis Joost soovitab ettevõtjal kindlasti kasutada toetusmehhanisme, näiteks Töötukassa pakutavaid teenuseid. "Varuge häid kogemusi ja suhelge oma sektoris teiste ettevõtetega, sest isiklikule kogemusele tuginemine on positiivne ja aitab protsessi edukamalt läbida," julgustas Meelis Joost.