Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul ei peaks erinevas vormis töölepinguid liigselt reguleerima seadusega, vaid andma rohkem otsustusõigust tööandjatele ja ametiühingutele.

Jäik tööõigus on omane Ida-Euroopa riikidele, ütles EAKL-i esimees Peep Peterson pressiteate vahendusel. "Kõikjal mujal on kapitalistlik efektiivsusotsing leidnud praktilisema olevat reguleerida töösuhteid eluala spetsiifikast lähtuvalt. Et selline täpsus valitsustele selgelt üle jõu käib, on regulatsioonid usaldatud erialaorganisatsioonidele, kus töötajad ja tööandjad oma huve ja riske vastastikku tasakaalustavad."

"Paindlikumad lahendused on andnud ka parimaid tulemusi – targalt suudavad oma tööõigust kohandada sakslased ja rootslased, ka soomlased on hiljuti sõlminud suure kokkuleppe majanduskasvu taastamiseks. Ka Eesti on läänelikumaks lahenduseks küps, majandusolukord lausa karjub selle järele. Sellest tulenevalt kutsume üles töölepinguseadust muutma viisil, et just erialaorganisatsioonid lepivad kokku nii valveaja pikendamise kui piiratud mahus nulltunnilepingute kasutamise ja muu, mis just selle sektori majanduslikku efektiivsust kõige jätkusuutlikumalt kasvataks," märkis Peterson.

Ametiühingud on vastu ka tööjõu suurtes kogustes Eestisse sisse toomisele eesmärgiga pidurdada palgatõusu. "Ametiühingud hoiatavad, et sellisel kunstlikul pidurdamisel on mitmed pikaajalised tagajärjed – saame kaasa väga tõsised pikaajalised integratsiooniriskid, võimendame demograafilisi riske tulevikus ja kaotame tööjõudu, kellele Põhjamaade turud jäävad endiselt avatuks. Eesti inimesed on astunud Euroopa Liitu teadmisega, et see aitab meie elustandardit lääneriikidega ühtlustada ja sellest eesmärgist ei olda valmis loobuma," märkis Peterson.

Ametiühingute sõnul on olulisem tegeleda tootlikkuse suurendamisega. "Mõistame, et parimaid tulemusi annab teadus- ja arendustegevus, oma taibukas tootearendus ja kasvavad turundusoskused ning et need arengud võtavad aega. Samas näeme ka, et tootlikkust saab tõsta tootmisprotsesside optimeerimisega. See tegevus annaks efekti tunduvalt kiiremini," sõnas Peterson.

Riigikogus läheb peagi esimesele lugemisele valitsuse poolt heaks kiidetud töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt tehakse muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Eelnõuga kaotataks muuhulgas osad alaealiste töötamise praegused piirangud ja kriitiliste IT-teenuste ja infrastruktuuri järjepideva toimimise ja info turvalisuse tagamise eest vastutavate spetsialistide puhul valveaja pikkuse piirangud.

Loe lisaks: Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 356 SE